Kõigile kättesaadav haridus ja kool olid noorele Eesti Vabariigile üliolulised. 
Juba enne Eesti iseseisvust oli vaimuliku, keeleteadlase ja ühiskonnategelase Jakob Hurda öeldud «Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!» sihiks silme ees. Eks sellest siis too võrdlus «maha joodi kuus koolimaja».
Kuigi eestlaste kestev joomahullus on rahvusvaheliseltki tuntud, pole ammu enam tarvis kirjutada sõnumit 1940. aasta stiilis. Juba aastaid ja aastaid on Eestimaal koolimaju suletud nagunii. 
Kui 1. septembril tegi Järvamaal uksed lahti 15 põhikooli ja 7 gümnaasiumi, siis veerand sajandi eest ehk Eesti taasiseseisvuse algul 1990/1991. õppeaastal oli koolide nimistus 8 keskkooli, 15 9klassilist kooli ja 8 algkooli. Neile lisaks anti õpetust veel Päinurme eriinternaatkoolis ja Paide õhtukeskkoolis. 
Ja oh imet – üks koolidest oli alles valmis saanud! 1. septembril 1990 avas viie kilomeetri kaugusel Paidest uksed Tarbja 4klassiline algkool.
Möödus mõni aasta ja siis saabus pööre. 1997/1998. õppeaasta eel sulges uksed Türi algkool (venekeelne). 1999/2000. õppeaasta eel suleti Karinu põhikool. 2000/2001. õppeaasta jäi viimaseks koguni kolmele koolile: uksed panid kinni Villevere algkool, Väinjärve lasteaed-algkool ja Purdi põhikool.
Sulgemiste rida jätkus: 2002/2003. õppeaasta eel suleti Päinurme lasteaed-algkool, 2003/2004 Käravete algkool, 2004/2005 Vodja algkool ja Vao lasteaed-algkool.
2007/2008. õppeaasta eel suleti Sargvere põhikool, kuid see jätkas Sargvere lasteaia-algkoolina (endine koolihoone on näha pildil). Paide vald oli Järvamaal esimene, kel polnud enam oma põhikooli.
Neli aastat hiljem liideti Sargvere ja Tarbja lasteaed-algkool kahe õppekohaga Paide valla lasteaiaks-kooliks. Veel aasta hiljem suleti Sargvere õppekoht täielikult. 
Samal, 2012/2013. õppeaastal lõpetas töö Kabala põhikool, kuid jätkas Kabala kooli-lasteaiana (kuus klassi). Möödunud sügisel liideti Kabala Retla kooliga, neile lisati veel Oisu lasteaed.
Milliseks kujuneb pooltühjade koolimajade saatus pärast tuleval aastal aset leidvaid omavalitsuste (sund)ühinemisi, eks seda näita aeg.
Kõigile kättesaadav haridus ja kool olid noorele Eesti Vabariigile üliolulised. Juba enne Eesti iseseisvust oli vaimuliku, keeleteadlase ja ühiskonnategelase Jakob Hurda öeldud «Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!» sihiks silme ees. Eks sellest siis too võrdlus «maha joodi kuus koolimaja». Kuigi eestlaste kestev joomahullus on rahvusvaheliseltki tuntud, pole ammu enam tarvis kirjutada sõnumit 1940. aasta stiilis. Juba aastaid ja aastaid on Eestimaal koolimaju suletud nagunii. Kui 1. septembril tegi Järvamaal uksed lahti 15 põhikooli ja 7 gümnaasiumi, siis veerand sajandi eest ehk Eesti taasiseseisvuse algul 1990/1991. õppeaastal oli koolide nimistus 8 keskkooli, 15 9klassilist kooli ja 8 algkooli. Neile lisaks anti õpetust veel Päinurme eriinternaatkoolis ja Paide õhtukeskkoolis. Ja oh imet – üks koolidest oli alles valmis saanud! 1. septembril 1990 avas viie kilomeetri kaugusel Paidest uksed Tarbja 4klassiline algkool. Möödus mõni aasta ja siis saabus pööre. 1997/1998. õppeaasta eel sulges uksed Türi algkool (venekeelne). 1999/2000. õppeaasta eel suleti Karinu põhikool. 2000/2001. õppeaasta jäi viimaseks koguni kolmele koolile: uksed panid kinni Villevere algkool, Väinjärve lasteaed-algkool ja Purdi põhikool. Sulgemiste rida jätkus: 2002/2003. õppeaasta eel suleti Päinurme lasteaed-algkool, 2003/2004 Käravete algkool, 2004/2005 Vodja algkool ja Vao lasteaed-algkool. 2007/2008. õppeaasta eel suleti Sargvere põhikool, kuid see jätkas Sargvere lasteaia-algkoolina (endine koolihoone on näha pildil). Paide vald oli Järvamaal esimene, kel polnud enam oma põhikooli. Neli aastat hiljem liideti Sargvere ja Tarbja lasteaed-algkool kahe õppekohaga Paide valla lasteaiaks-kooliks. Veel aasta hiljem suleti Sargvere õppekoht täielikult. Samal, 2012/2013. õppeaastal lõpetas töö Kabala põhikool, kuid jätkas Kabala kooli-lasteaiana (kuus klassi). Möödunud sügisel liideti Kabala Retla kooliga, neile lisati veel Oisu lasteaed. Milliseks kujuneb pooltühjade koolimajade saatus pärast tuleval aastal aset leidvaid omavalitsuste (sund)ühinemisi, eks seda näita aeg. Foto: Kaarel Aluoja
Kommentaarid
Copy