Omatehtud puder viis keele alla

Anne Põder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eilsel rahvusvahelisel pudrupäeval keetsid Paide gümnaasiumi VIIa klassi õpilased kaerahelbeputru ja sõid seda isukalt. Mõni võttis portsu lisaks, sest puder polnudki nii vastumeelne, kui enne tundus.

Paide gümnaasiumi kodundusõpetaja Pirjo Aeru ütlust mööda on seitsmendas klassis käivad 12- ja 13aastased lapsed just see sihtrühm, kes enamasti kirtsutab pudru peale nina. Pärast ühist lõbusat kokkamist vaatavad nad pudrukaussi hoopis teise pilguga. «Kui oled täpselt retsepti järgi koostisaineid mõõtnud, jännanud üle keeva piimaga, timminud pliidi temperatuuri ning oodanud kannatlikult helveste pehmeks haudumist, siis on pudrul hoopis teine mekk,» lausus ta naljatades.

Õpetaja Aer andis lastele valida, millist putru nad soovivad keeta. Talle üllatuseks oli laste lemmik kaerahelbepuder. Lisandiks tõid nad kaasa mustikaid, vaarikaid, banaane, mangosid, mett ja melissi lehti. «Just maitsvate lisandite abil saabki pudru meeldivamaks tuunida. Enamasti lapsed selle peale ei tule, kuid nüüd jääb ehk paremini meelde,» lausus ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles