Tõrvaaugu on olnud Kabala metsaülemate põline asukoht. See nimi on rahva seas nii tuntud, et ametliku Kabala asemel öeldakse tihti Tõrvaaugu metskond ja Tõrvaaugu metsaülem. Nii kirjutab Jaan Joandi oma ajaloolises ülevaates «Kabala metskonna ajalooline kroonika kuni 1975. aastani». Mis oleks olnud mõis ilma põllumaa ja metsata? Nii nagu tänapäeval, oli ka tollal mets rikkuse allikas. Praegune Rassi küla ühes Tõrvaauguga kuulus Kabala mõisale. Metsaülem asus mõisa tööliste ametiredelil kõrgel kohal, nii-öelda eliidi hulgas. Temale oli mõisa kulu ja kirjadega elumajagi ehitatud. Esimene teadaolev metsaülemate eluase Tõrvaaugul olevat olnud madal ühekorruseline puithoone, mis asus praegusest hoonest 60 meetrit lõuna pool. Täpsem ajaline ülevaade tolle hoone ehituse kohta puudub. Küll on teada, et metsaülem Loeffeler – metsandusliku erihariduse saanud sakslane – lasi 1882. aastal ehitada Kabala metskonnale maja, kuhu peale metsaülema eluruumide oli ette nähtud ka ruum kantselei tarbeks. Too metskonna peahoone asus juba samas kohas, kus praegunegi. Oma akvarellil (vt pildilt) on seda metsaülema maja kujutanud Peeter Triks, eeskujuks 1906. aastast pärinev Kabala mõisa metsamaade kaart, millele oli hoone imeväikselt peale joonistatud. Loeffeler jättis teisigi jälgi metskonna arengulukku. Ta tegeles hoogsalt metsa kuivendusega, tema juhendusel rajati 1890. aastal metsa praeguseni säilinud kvartalivõrk, ta koostas metskonna puistuplaani ja takseerkirjelduse, tegi metskonnas esimesed harvendusraied ja viis lageraiet väiksematele pindadele. Loeffeleri ajal ehitati valmis ka tee Tõrvaaugult Määroni, mis ühendab praegugi Rassi küla rahvast Villevere ja Võhmaga.
Tõrvaaugu on olnud Kabala metsaülemate põline asukoht. See nimi on rahva seas nii tuntud, et ametliku Kabala asemel öeldakse tihti Tõrvaaugu metskond ja Tõrvaaugu metsaülem. Nii kirjutab Jaan Joandi oma ajaloolises ülevaates «Kabala metskonna ajalooline kroonika kuni 1975. aastani». Mis oleks olnud mõis ilma põllumaa ja metsata? Nii nagu tänapäeval, oli ka tollal mets rikkuse allikas. Praegune Rassi küla ühes Tõrvaauguga kuulus Kabala mõisale. Metsaülem asus mõisa tööliste ametiredelil kõrgel kohal, nii-öelda eliidi hulgas. Temale oli mõisa kulu ja kirjadega elumajagi ehitatud. Esimene teadaolev metsaülemate eluase Tõrvaaugul olevat olnud madal ühekorruseline puithoone, mis asus praegusest hoonest 60 meetrit lõuna pool. Täpsem ajaline ülevaade tolle hoone ehituse kohta puudub. Küll on teada, et metsaülem Loeffeler – metsandusliku erihariduse saanud sakslane – lasi 1882. aastal ehitada Kabala metskonnale maja, kuhu peale metsaülema eluruumide oli ette nähtud ka ruum kantselei tarbeks. Too metskonna peahoone asus juba samas kohas, kus praegunegi. Oma akvarellil (vt pildilt) on seda metsaülema maja kujutanud Peeter Triks, eeskujuks 1906. aastast pärinev Kabala mõisa metsamaade kaart, millele oli hoone imeväikselt peale joonistatud. Loeffeler jättis teisigi jälgi metskonna arengulukku. Ta tegeles hoogsalt metsa kuivendusega, tema juhendusel rajati 1890. aastal metsa praeguseni säilinud kvartalivõrk, ta koostas metskonna puistuplaani ja takseerkirjelduse, tegi metskonnas esimesed harvendusraied ja viis lageraiet väiksematele pindadele. Loeffeleri ajal ehitati valmis ka tee Tõrvaaugult Määroni, mis ühendab praegugi Rassi küla rahvast Villevere ja Võhmaga. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy