Järvamaa muuseum ootab teavet vanadest esiemadelt päritud põlledest, millest saaks esimesel advendil üles seada jõulunäituse «Põll – naise sümbol ja nooriku kaitsja».
Põlled pannakse püünele
20. oktoober 2016, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts ütles, et küllap on paljudes kodudes veel alles esiemadelt päranduseks saadud põlled. «Põlle peetakse üheks vanemaks tööriideks. Samas on see ka ajalooliselt olnud naise ehe ja kodu sümbol ehk märk sellest, et sind oodatakse koju,» selgitas ta.
Mülts teadis rääkida, et põll oli abielunaistele kohustuslik ülikonnaosa. Tavaliselt pandi põll pruudile pulma ajal pidulikult ette ja rahva ütlust mööda ei tohtinud ta edaspidi põlleta isegi üle põranda minna. Arvati, et põlleta abielunaine kahjustab põllu viljakust.
Peale selle on põllele omistatud ka maagilist mõju. Põlle all või sees kanti perest peresse kõiksugu andameid. 19. sajandi lõpul hakkas mõisatüdrukute kaudu levima põllekandmise mood neidude seas üle Eesti. Valdavalt kanti poeriidest - kirjust või ühevärvilisest puuvillasest, villasest või siidriidest - põllesid. Samal ajal hakkasid eesti talunaised kandma rinnalapi ja traksidega põllesid.
Mülts ütles, et ootab nüüd teavet kodudes tallele pandud vanadest põlledest. Kokku kogutud põlled tulevad näitamisele alates 27. novembrist Paide raekoja saalis. Esivanemate pärandvara tutvustatakse põhjalikumalt Paide jõulukroonil 3. detsembril. Näitus jääb avatuks kuni 9. detsembrini. Seejärel tagastatakse näitusel väljapandu omanikele.
Teateid näituse jaoks ootab muuseum kuni 17. novembrini telefonil 56682165 või emaili aadressil: info@jarvamaamuuseum.ee