Noori ohustavad huuletubakas, vesipiip ja e-sigaretid

Anne Põder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Tunnise vesipiibutamisega hingatakse 100–200 korda rohkem suitsu kui sigaretist.
  • Huuletubakas tekitab tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas.
  • E-sigareti käivitavad hingamiselundites sigaretisuitsuga sarnase protsessi.

Tervise arengu instituut alustas teavitustööd, millega tuletab meelde, et e-sigaret, huuletubakas ja vesipiip ei ole suitsetamise ohutum alternatiiv ega aita suitsetamisest loobuda.

Tervise arengu instituudi eksperdi Tiiu Härmi selgitusel on noorte suitsetamisharjumused muutunud. «Sageli ei alustata proovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust. Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni,“ hoiatas ta.

Näiteks vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, et tubaka maitse poleks nii tuntav ja tugev. Seetõttu on piibutamine oma meeldiva aroomi ja maheda maitse tõttu peamine ahvatlus just nendele, kes pole varem suitsu proovinud ega suitsetanud.

Vesipiibu müüjad väidavad, et kuna vesipiibusuits jõuab inimese organismi veefiltri kaudu, ei saa see olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Ent vesipiibu kui ka kõigi teiste tubakatoodete mõju tervisele ei erine tavasigarettide omast. Vesipiipu suitsetatakse üldjuhul 20–80 minutit järjest, selle aja jooksul tõmmatakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavalise ühetunnise piibutamisseansi käigus hingatakse seega suitsu sisse 100–200 korda rohkem kui ühte sigaretti tõmmates.

Huuletubaka ehk snus'i tarvitamisel saadav nikotiinitase on organismis püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab huuletubakas tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas.

Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka tarvitamisel kaks kuni neli korda suurem kui tavasigarette suitsetades. See tähendab, et huuletubakast loobumise järel võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.

Neljast huuletubaka tarvitajast kolmel esineb suuõõnekahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni.

Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda suitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta kehas puutumata ühtegi elundit. Suuõõs on tubakakeemiaga kestvas kontaktis, seepärast on tõsine oht haigestuda huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähki.

Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ja keskendumisraskusi.

Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ja kemikaalide sisaldus varieerub.

Neljast huuletubaka tarvitajast kolmel esineb suuõõnekahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni.

E-sigareti mõju on uurinud ka Tartu Ülikooli teadlased. Professor Alan Altraja kinnitab, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad hingamiselundites sigaretisuitsu mõjuga väga sarnased protsessid. «Järelikult suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskitegur on sigareti suitsetamine: kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK), hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki. On tõenäoline, et e-sigaretid sisaldavad lühemat nimistut erinevaid toksilisi aineid (mõnisada) kui tavasigaretid (mõni tuhat), kuid e-sigarettide mõju sarnaneb tavasigarettide suitsetamise toimega,» lausus Altraja.

Samuti pole e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks seniste uuringute põhjal tõhusam meetod kui olemasolevate ja ohutumate abivahendite kasutamine.

E-sigaretiga eksperimenteerimine ilma täiendava abita loobumiseks võib õnnestumise tõenäosust hoopis vähendada ning sageli suitsetatakse tavalist ja e-sigaretti paralleelselt. Suitsetamisest loobumiseks soovitab tervise arengu instituut pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.

E-sigareti, huuletubaka ja vesipiibu terviseohtudele tähelepanu juhtiv kampaania on nähtav internetis. Rohkem teavet huuletubaka, vesipiibu ja e-sigareti kohta leiab siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles