Vokk seljakotiga selga ja minek

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
T
T Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Vanaemaaegsed vokid on asendumas uute, Uus-Meremaal valmistavate vokkidega, üks selline on ka Türi valla käsitöömeistril Reet Meimrel, mida tal on seljakotti pakitult kerge kaasa võtta kuhu iganes.

Reet Meimrele meeldib villast lõnga kedrata, sest siis saab ta enda selgitusel just niisuguse kvaliteediga lõnga, nagu tahab. Siiani ketras ta vaid kodus ja siis ka just selles kohas, kus vokk asus. 

Vanaemaaegsed kolmnurkse harkjalaga vokid ei kannata hästi ühest kohast teise liigutamist, sõidust rääkimata.  «Neisse vokkidesse tuleb  suhtuda õrnalt, sest kui nad juhtuvad katki minema, siis parandajat pole kuskilt leida,» ütles Sindis käsitööd õppinud Meimre.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles