Järvamaa kanti liiklussurmade poolest rekordiraamatusse

Pildil näha olev plekimõlkimine on üks sellistest, mida Järvamaa teedel-tänavatel ikka ette tuleb. Hukkunutega liiklusõnnetusi pole maakonnas kahel viimasel aastal juhtunud. Foto: Kuido Saarpuu/Järva Teataja

Möödunud aastal oli Järvamaa ainus Eesti maakond, kus liiklusõnnetustes ei kaotanud elu ükski inimene. Tegelikult püsib maakond nullireal juba teist aastat, mis on 1970. aastast peetud liiklusstatistika järgi erakordne.

Uue aasta esimestel päevadel istub Paide politseimaja teise korruse suures saalis kaks morni meest. Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu ja patrulltalituse juht Halar Hallimäe võiksid ju statistika üle rõõmustada ja järeldada, et nüüd hakkabki nii olema, kuid seda nad ei tee.

Jah, Toomsalu küll rõhutab, et null liiklussurmade real näitab osaliselt politseinike head tööd, kuid möönab samas, et neis arvudes on ka palju juhuslikkust. On õnnetusi, mis ei hüüa tulles.

Oma jutu kinnituseks kontrollib Toomsalu põuetaskus olevat mobiiltelefoni, kuhu tuli äsja operatiivsõnum. «Piisab ühest hullunud liiklushuligaanist ja see olukord võib hetkega muutuda,» ütleb ta.

Rängast liiklusõnnetusest ega selles elu kaotanud inimestest seekord sõnum ei teavitanud. «Kahel viimasel aastal oleme keskendunud piirkiiruse ületajate ja joobes juhtide tabamisele. Mõlemad on ühed peamised hukkunutega liiklusõnnetuste algpõhjused,» lausub Toomsalu. «Kui politseinike tegevus on nähtavam ja oleme suurte maanteede ääres rohkem väljas, on seal liiklus kindlasti rahulikum.»

Kiiruseületajaid on kahe aasta võrdluses tabatud üle 34 protsendi rohkem. 1895 kiirusega patustajast 2015. aastal sai 2016. aastaks 2549 ehk 654 kiirustajat rohkem. Valdavalt on lisa tulnud juhtide arvel, kes on sõitnud lubatust kiiremini 21–40 km/h.

Halar Hallimäe ütlust mööda kulub liiklusjärelevalvele vähemalt pool patrullpolitseinike tööajast. Ülejäänud poole moodustavad väljakutsed.

Alkoholi tarvitamise tunnustega juhte tabasid politseinikud 2016. aastal maakonna teedel 236, mida on üks sohver rohkem kui 2015. aastal. Kriminaalses joobes oli neid 73 (2015. aastal 79).

Kõige suurema osa patustajatest tabavad politseinikud maakonda läbivatelt suurtelt teedelt, nagu Pärnu–Rakvere, Tallinna–Tartu või Tallinn–Rapla–Türi maantee. Asukoha järgi esineb liiklusrikkumisi kõige rohkem Paide vallas.

Olukord liikluses on kurb. Kui politseinikud lähevad kontrollima kas turvavarustuse kasutust, piirkiirusest kinnipidamist või juhtide kainust, pole Halar Hallimäe ütlust mööda neil olnud päeva, mil nad poleks ühtegi patustajat tabanud. «Nii kui pöörame kiirusele tähelepanu, saame kätte ka kiiruseületajaid, turvavarustuse ja joobes juhtidega on samamoodi,» lausub ta.

Hallimäe teada olid paljud inimesed kindlad, et näiteks uue aasta esimestel päevadel on Reopalus puhumine. «Järelikult on meil veel pikk tee minna, kui arvatakse, et just esmaspäeviti või pühade järel seal toimetame,» ütleb ta. «Pigem võiks olla inimese mõttemaailm selline, et sellest, kas ja kus me puhuda laseme, pole tal lugu.»

Ka Margus Toomsalu ütlust mööda ei anna joobekontrollid kindlust, et olukord liikluses paraneks. «Jah, autosid, mida oleme pidanud tee äärde jätma, on nüüd küll vähem, 10-11 asemel mõni üksik, kuid neidki on liiga palju,» põhjendab ta. «Kindlasti muudame tulevikus oma taktikat. Me pole kontrollimas enam ühe kindla koha peal ega mingil kindlal kellaajal. Reopalus pole me kontrollinud rohkem kui pool aastat.»

Toomsalu ei osanud öelda, mis võiks tuua liiklusse pöörde paremuse poole. Kindel oli ta üksnes selles, et ainult karistusega olukorda ei paranda. «Pigem tuleks inimeste mõttemaailma muuta. Väiksemate rikkumiste puhul võiks piirduda pikema vestluse kui trahviga,» arutles ta. «Tihtilugu toob karistus hoopis vastupidise tulemuse: trotsi ja viha politsei ja riigi vastu tervikuna. Parem panustaksime ennetustöösse koolides ja noortega, mis tooks loodetavasti kaasa hoiakute muutuse.»

Olgu öeldud, et 2016. aastal juhtus Järvamaal inimkannatanuga liiklusõnnetusi isegi rohkem (37) kui aasta varem (28). Need lihtsalt olid mõlemal aastal kergemate tagajärgedega.

Üle Eesti juhtus 2016. aastal 1450 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mida oli 81 rohkem kui 2015. aastal. Neis õnnetustes kaotas 14 maakonnas elu 71 inimest (+ 4).

Lääne prefektuuri tööpiirkonnas oli möödunud aastal Hiiumaal 1, Saaremaal 3, Läänemaal 1, Raplamaal 3 ja Pärnumaal 6 hukkunuga liiklusõnnetust.

«Üldiselt läks 2016. aasta politseile rahuldavalt,» sõnas Margus Toomsalu.

Järvamaa on endiselt üks Eesti turvalisimaid maakondi.

KOMMENTAAR

Kulno Klein

liiklus- ja sõiduõpetaja

Autokoolidesse jõuavad arvutipõlvkonna noored, kelle reaalsusetaju on viinud nihkesse just needsamad arvutimängud. 180 km/h kiirusega järsku kurvi võtta päriselus ju ei saa. Arvuti teel autot juhtima ei õpi. Praktiline oskus on ülioluline.

Juht peab tunnetama ja tajuma ühtset liiklussüsteemi, mille põhikomponendid on tee, auto ja inimene. Statistika näitab, et liiklusohtlike olukordade põhjustamise puhul on neist kõige riskantsem ikka inimene. Kõik algab inimese kasvatusest ja mõttemallidest. Ta peab teadma, mis on lubatud ja mis mitte.

Liikluses võib vahel saatuslikuks saada üksainus sekund. Seal pole nii, et hädaolukorras helistad sõbrale või välistad valed variandid. Oleksime kõik palju õnnelikumad, kuid meil oleks kasvõi viis-kuus sekundit ettenägemise võimet, et teada, mis juhtub järgmisena.

Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammis sätestati juba paar aastat tagasi, et Eestis oleks aastas liikluses hukkunuid alla saja. Praeguseks on see plaan täidetud. Oleme liikumas Põhjamaade liikluskultuuri poole, kuid suur samm on veel astuda. Uue, väljatöötamisel oleva liiklusohutusprogrammi järgi peaks liiklusõnnetustes hukkunuid olema alla 50.

Mis puudutab Järvamaad, siis on hea, et meie teedel pole inimesed hukkunud. See kõik on viimaste aastate liiklusohutuskampaaniate tulemus.

Mina pooldan rohujuure tasandile tulekut, liiklusohtlike olukordade täpset kirjeldust, šokeerivaid pilte, sest vaid nendega annab inimesi mõjutada. On ju nii, et nii kaua kui õnnetust ei juhtu meie enda ega meie lähedastega, siis see meid väga nagu ei puuduta.

Kui kõrvutada praegust liikluspilti 1990ndate algusega, on olukord kindlasti rahulikum. Tahan uskuda, et sellele on kaasa aidanud nii politseinike tõhus töö kui ka liikluskaamerad. Politsei isikkoosseis on küll väiksem, kuid igapäevase autojuhina võin kinnitada, et neid on liikluses näha.

ANDMED

• 1970. aastast alates on vaid 2015. ja 2016. aasta möödunud Järvamaal liiklussurmadeta;

• veel 2014. aastal oli neli liiklusõnnetust, kus elu kaotas inimene;

• viimane hukkunuga liiklusõnnetus juhtus 2014. aasta 5. novembril Paide vallas Sillaotsal, kui naisterahvas jooksis ülekäigurajal ette lumesahale. Tol aastal hukkus ka üks mootorrattur, laps ja noormees;

• kõige traagilisem oli 1991. aasta ja seda 24 liikluses hukkunuga;

• alates 2000ndate keskpaigast on liiklussurmade arv üha kahanenud.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

0 liiklussurma oli eelmisel aastal Järvamaal

3 tulesurma oli eelmisel aastal Järvamaal

1 uppumissurm oli eelmisel aastal Järvamaal