Vastukaja maavanema arvamusartiklile

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Järva Teataja

Eelmises Järva Teatajas selgitas maavanem Alo Aasma, miks ta moodustab valimisliidu Suur-Järvamaa, mis peaks oma nimekirjaga välja minema kõigis kolmes tulevases omavalitsuses. Maavanema avaldus sai väga suure vastukaja osaliseks, millest osa avaldame tänases lehes toimetamata kujul. Pikemat arutelu sel teemal on lugeda Järva Teataja Facebooki lehelt.

Teen Järva Teatajale nüüd ettepaneku, et võiks teha täitsa uurivat ajakirjandust. Panna kronoloogilisse järjestusse haldusreformiga seotud sündmused Järvamaal. Millal keegi kellele ettepaneku tegi, millal ära öeldi, millal tehti uuesti ettepanekud ja mis ajenditel (lugeda ka volikogu protokolle), millal tuldi välja Suur-Järva ideega ning keda kaasati selle tegemisse.

Kas ettepanekutel ja äraütlemistel olid poliitilised ajendid või midagi muud (siinkohal julgeks tugevalt vaielda). Mis rolli on mänginud maavalitsus üldse haldusreformi juures? Kas Järvamaa sellisel kujul ka keskajal oli olemas kui ajalukku minna ja võibolla Järva vald nüüd ongi oma muinasaegsetes piirides (see teema on siin intriigiks välja toodud).

Kas kolme vallaga tõesti on maakond kadunud või on hoopis kolme võrdse KOViga maakond just rohkem tasakaalus kui enne 12 omavalitsusega, kus elanikke oli 600st 11000ni?

Kui näiteid Eestist tuua, siis kas loodav Rakvere vald või Viljandi vald ümber linnade või Põhja-Sakala on loogilisem kui Järva? Küsimusi on palju. Fakt on see, et paljudele inimestele see teema ei lähe üldse korda (rahvaküsitlustes osalenute ülimadal protsent) ning tegelikult huvitab inimesi see, et oleks teed lahti lükatud, teenused kättesaadavad, pood oleks lahti, raamatukogu avatud, kool-lasteaed toimiks, töökohad olemas ja et saab kultuur/spordiielu nautida jne. Kõik see tagatakse loodavates omavalitsustes.

Poliitilised kohad vähemalt Järva vallas mingit nutsu kellelegi taskusse ei too ning selle teema võib meie puhul ära unustada. Ainult haldusreformi teemaga valimistele minna on väga julge samm ning jään huviga ootama, kes on see grupp, kes ütleb, et praegused volikogud on väga halba tööd teinud, oma rahvast mitte hoolinud ning mingit salajast poliittraagelniidirulli teemat ajanud (võibolla ma infosulus olnud).

Minul on küll hea tunne ja arvestades toimunud koosolekuid, et meil Järva vallast saab päris tummine asi, kus esikohal on kogukonnad ning rahva heaolu.

Ehk saab hoopis maavalitsus oma viimasel aastal veel toeks olla loodavatele KOVidele oma nõu ja jõuga ning ehk siis leiame ennast aasta pärast olukorrast, kus meil on maakonnas kolm tugevat valda, kes teevadki koostööd ühistranspordi, haigla ja hariduse valdkonnas.

Rohkem optimismi ja usku inimestesse kohapeal, härra maavanem!

Järva-jaani vallavanem ja Järva valla üks eestvedajaid Arto Saar

Teisipäevases Järva Teatajas on kaks arvamuslugu, mis panevad mõtlema. Peab ütlema, et üllatuslik on Järvamaa suurima poliitiku ehk maavanema seisukoht, et erakonnad on süüdi, et ei sündinud Suur-Järvamaad.

Pigem on tõde kuskil mujal! Idee selgelt toores ning seda ei võetud omaks. Järgmiste valimiste teema ei ole haldusreform, vaid uute omavalitsuste ja kogukondade arendamine. Soovitan lugeda Kristjan Kõljala lugu, mis pöörab tähelepanu õigesse kohta – mitte ei tegele populismiga!

Ambla vallavanem ja Reformierakonna Järvamaa piirkonna juht Rait Pihelgas

Sotsiaaldemokraadist maavanem Alo Aasma teeb silmamoondustrikki, süüdistades erakondi Suur-Järvamaa omavalitsuse ebaõnnestumises. Eks ta valmistub valimiskampaaniaks ja seetõttu soovib vastanduda erakondadega, sh enda koduparteiga.

Selle asemel, et näidata näpuga teiste erakondade suunas, tuleks Aasmal suunata pilk oma parteikaaslaste suunas, kes pole kunagi Suur-Järvamaa ideed toetanud. Paides on juhtpositsioonil sotsid, kelle eestvedamisel jäeti Albule, Amblale ja Järva-Jaanile ühinemisettepanek tegemata.

Hiljem Koeru volikogu esitatud pakkumisele liita kõik Järvamaa omavalitsusi üheks omavalitsuseks toetas kuuest Paide volikokku kuuluvast sotsist kõigest kaks. Samuti pööras Paidele selja sotside juhitav Väätsa vald ja Kareda, kelle vallavanem on samuti Aasma parteikaaslane.

Loomulikult on volikogude liikmed valimistel saanud rahvalt mandaadi ja usalduse ning see oli nende otsus loobuda Paidega ühinemisest.

Siin on koht, kus maavanem peab vaatama peeglisse ja küsima, kas ta ise on olnud maakonda ühendav või lõhestav eestvedaja, sest ilma koostööta pole mõtet Suur-Järvamaast rääkida.

Kuna toetan suuri omavalitsusi ja see tähendab, et ka Suur-Järvamaad, siis ootan pikisilmi maavanema kutset tema mainitud töörühma, sest koostööta parema tulemuseni ei jõuta.

Isamaa ja Res Publica Liidu Järvamaa piirkonna esimees Priit Värk

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles