Oluliselt laienev ettevõte vajab juurde sadu töökäsi

AS Konesko tegevjuht Mart Hirtentreu näeb Türi-Alliku logistikakeskuses suurt võimalust laiendada tootmist. Äsja osteti sinna CNC-töötlemiskeskus, mis muudab alumiiniumprofiiltorude sisemusi täpselt selliseks, nagu vaja. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

AS Konesko olulisim partner ostis jaanuaris ühe suure Saksamaa kraanatootja, sellest tehingust loodab ettevõtte juht aastateks niisugust tellimuste kasvu, et tuleb juurde palgata sadakond töötajat.

AS Konesko tegevjuht Mart Hirtentreu, kohtume teiega Konesko Koeru tehase asemel Türi-Allikul, ons selleks mingi põhjus?

Türi-Alliku on koht, kus meil on kõige suuremad arenguvõimalused.

Kui Konesko 1992. aastal Tallinnas alustas, oli ettevõttes kaheksa inimest, kelle töö oli elektrimootori staatori mähkimine. Tellija, Soome ettevõte KCI Konecranes OY, saatis kõik materjalid ja korraldas ka toodangu vedu. Saime oma töö eest vaid teenustasu tundides.

Õige varsti nägi Soome partner meis enamat kui tööjõudu pakkuvat allhanketööde tegijat. Hakkasimegi arenema. 1997. aastal tulime Koneskoga Koeru, 2003. aastal laiendasime tootmist Põltsamaale ja 2015. aastal ostsime Türi-Alliku kompleksi.

Oleme saanud Soome ettevõtte KCI Konecranes OYle all­hanketööde tegijast arvestatavaks lepingupartneriks, kes juhib ja vastutab kogu tootmise eest, hallates seejuures ka materjaliprotsessi. See tähendab, et teeme ise valmismootoreid ja kraanade komponente, tellime ja ostame kõiki juppe ja varuosi üle maailma ning saadame valmistoodangu kogu maailma laiali. Kõige eest vastutame ise. Viis rekatäit läheb meilt kaupa välja iga päev.

Mõni aasta tagasi sai Konecranes OYst 49 protsendiga Konesko osanik. Oleme neile kõige suurem lepingupartner.

Miks arendate just Türi-Allikut?

Selleks et aina paremini ja kiiremini täita Konecranesi lepinguid, oli meil vaja esmalt ladu ja logistikakeskust. Ruumipuuduse lahendasime Türi-Alliku kompleksi ostuga.

Nüüd vajame rohkem ka tootmisruume, sest kuskil on tarvis tööd teha. Tellimusi on lihtsalt nii palju. Nii tuligi mõelda, kuidas edasi: kas ehitada uusi tootmishooneid Koeru või arendada tootmiseks Türi-Alliku võimalusi. Koerus raha betooni valada on palju kulukam. Sama raha eest saab Türi-Allikul ruume remontida ja seadmeid osta. Et Türi-Allikul on ka äriarenguks tarvilik elektrivõimsus, siis otsustasimegi arendada logistikakeskuseks ostetud Türi-Allikul ka tootmist. Äri tähendab raha lugemise oskust.

Nii et Türi-Alliku on kujunemas tehaseks, nagu on Koerus?

Kindlasti jääb Türi-Allikule ladu, kuid jah, arendame siin ka tootmist.

Suurus oleneb sellest, millega võrrelda. Pinnalt on suurim Koeru: seal on Koneskol 12 000 ruutmeetri suurune kompleks. Põltsamaal ja Türi-Allikul on kasutada 8000ruutmeetrised alad.

Ka töötajatest on suurim Koeru 275 töötajaga, Põltsamaal on 65 ja Türi-Allikul praegu 25 töötajat.

Kuid Türi-Allikul on suur potentsiaal. Oleme sinna investeerinud 1,1 miljonit eurot, mida on peaaegu kolm korda rohkem kui kompleksi ostuhind. Investeeringuid võib tulla veel palju. Äsja ostsime CNC-töötlemiskeskuse, mis töötleb alumiiniumprofiiltorude sisemuse täpselt selliseks, nagu vaja, et elektrimootor sisse panna.

Pole välistatud, et lükkame angaarid kokku ja ehitame asemele hoopis uued. Koht on ju väga hea. Väga võimalik, et ka Konesko 25. aastapäeva tähistame Türi-Allikul. Kui 20. aastapäeva pidustused olid Koerus, siis nüüd on aeg näidata meie uute võimalustega arenevat kohta.

Kuhu Konesko on arenemas?

Kui 2016. aastal oli Konesko käive üle 56 miljoni euro, mis on üle kolme miljoni ehk kuus protsenti suurem kui 2015. aastal, siis selle aasta käibekasvu ma ennustada ei julge. Loodan vaid, et see suureneb oluliselt.

Nimelt meie suurim partner ja lepinguline tellija Konegrance OY omandas tänavu jaanuaris Saksamaal ühe suurima kraanatootja. Kui enne oli meie Soome partneri käive kogu maailmas kaks miljardit, siis nüüd, kui omandati juurde teine suur tootemark, suureneb nende käive kuni poole jagu.

Loodan, et partnerina kasvab Konesko nendega kaasa. Jah, see ei käi automaatselt ja pole iseenesestmõistetav, vaid eeldab kõigilt valmisolekut. Peame tegema head tööd, et suuta endiselt pakkuda parimat ja kvaliteetset toodet ning konkurentsivõimelist hinda. Peame tahtma hoida oma nokka Konecranesi pudrukausi ligi, eriti kui see on nüüd suurenenud.

Töövald on meile tuttav ja midagi pole selles ka kardinaalset muutumas, miks see peaks olema siis võimatu! Usun, et Konecranesi äritehing on ka Koneskole uus hüppelaud ja nii vähemalt kolmeks-neljaks aastaks.

Mida see ettevõttele täpsemalt tähendab?

Kindlasti leiavad kasutust praegu justkui kasutute ja suurtena tunduvad Türi-Alliku tootmisruumid. Et tellimused ja töövaldkond jäävad samaks, siis kindlasti tuleb investeerida seadmetesse.

Kui mõne seadme saamegi panna vahetustega intensiivsemalt tootma, siis oleme valmis neid juurde ostma. Kindlasti läheb tarvis inimesi, paari-kolme aastaga vähemalt sadakond. See on suund, kuhu areneme. Midagi ei kasva kiiresti ja kohe aastaga, kuid meil on selleks valmisolekut.

Kust leiate töötajaid, räägitakse ju töökäte puudusest?

Oleme ettevõte, kes eelkõige soovib anda tööd oma inimestele. Loodan, et eelkõige noored, kel on kohe-kohe ees erialavalikud, mõtlevad, kuhu tööle minna, et saada iga kuu leib lauale.

Pakume kindlat tööd ja palgapäeval korralikku kuupalka, eelmine aasta oli meie töötajate keskmine palk üle tuhande euro. Tahan noortele panna südamele, et pole mõtet õppida midagi sellist, kus kohe tööle ei saagi. Kaotada väärtuslikku aega ja siis veel aega ümberõppimistele. Tasub kohe õppida mehhatroonikat. Kahjuks seda lähikonnas veel teha ei saa, kuid ehk tulevad kutseõppeasutused ettevõtte vajadustega kaasa.

Tehastes on pakkuda ka praktikakohti. Mehhatroonikat võivad õppida kõik. Kui Koeru tehases oli eelmisel aastal töötajate seas veel meeste ülekaal, siis Türi-Allikul on tööl mehi ja naisi võrdselt. Juba ammu ei nõua tehasetöö suurt jõudu, rohkem ikka täpsust ja nutikust.

Jõudu vajavate asjade tarvis on masinad ja nendega töötamisel tuleb osata vajutada õigetele nuppudele.

Mõni ettevõte loob juba koolituskeskusi, et töötajaid kohapeal välja õpetada. Kas olete sellele mõelnud?

Eks ta nii ole, jah, et usk Eesti haridussüsteemi valmisolekusse areneda koos ettevõtjate vajadustega hakkab kaduma.

Kui haridussüsteemis minu ettevõttele sobilikke spetsialiste tootma ei hakata, siis tuleb neid ettevõttes välja õpetada. Olen uurinud, kuidas mujal riikides on. Selgub, et Saksamaal töötab hästi sellide ja õpipoiste süsteem. Nii õpitakse ettevõttes meistri käe all kolm kuud kuni pool aastat.

Kuid sel juhul tuleb riigil maksta ettevõttele inimeste õpetamise eest ka nii, nagu teeb seda Saksamaa, vastasel juhul on õpetamine ettevõttele liiga kulukas. Saksamaal kui hästi arenenud riigis on see levinud, seepärast tasub nii teha ka Eestis.

Kuidas sujub koostöö töötukassaga?

Väga hästi, kohe nii hästi, et saime töötukassalt tunnustada kui 2016. aasta parim koostööpartner tööandjana. Seda tiitlit oli uhke saada.

Maaküte oli mõistlik investeering

Üle-eelmisel aastal paigaldas AS Konesko Koeru tehasesse maakütte. Investeeritud 380 000 euro tasuvusaeg on tegevjuht Mart Hirtentreu selgitusel kavandatud viie aasta asemel peaaegu poole lühemale ajale. «Maaküttega hoidsime aastaga kütte pealt kokku 140 000 eurot. Kokkuhoid oli julgustav, nii et alustasime maakütte paigaldust ka Põltsamaa tehasele,» selgitas ta.

See oli võimalik seetõttu, et Põltsamaal sai tehasele juurde osta viis hektarit maad, millest maaküte kasutab hektari jagu. Kavade järgi peaks veebruaris maaküte tööle hakkama ka Põltsamaal.

Kas järgmisena alustatakse maakütte paigaldust Türi-Alliku tootmiskompleksile, seda on Hirtentreu meelest vara öelda. «Kindlasti teeme ka Türi-Allikule maakütte, kuid see pole siin mitte esimene töö. Eelnevalt tuleb vaadata, milliseid investeeringuid üldse ette võtta, ja siis, mis järjekorras tegema hakkame,» täpsustas ta.