Proteesidega daamid tantsivad toolidel

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Südamestimulaator või proteesid ei sega tantsimist. Vähemalt mitte kümnetel eakatel maakonna päevakeskustes, kes liigutavad end kaerajaani või saksa šlaagri saatel toolidelt tõusmata.

Tumedapäine vanaproua lükkab käimistuge ühe Imavere kahekorruselise maja trepikoja juurde. Seal asub eakate päevakeskus. Ratastega sõber jääb välisukse juurde ootama 77aastast Virvet, kes liigub tasakesi välistrepist üles. Sealt on veel üheksa astet esimese korruseni. On neljapäeva ennelõuna. Kella 11st puudub mõni minut.

«Kas oleme kõik kohal või on veel kedagi tulemas?» küsib 80aastane Milvi Nõmmik. Tema on juhendanud päevakeskuses kord nädalas toolitantsutundi juba 16 aastat. Käis Tallinnas koolitusel ja sai kaasa ka plaadi lugudega. Ühe toolitantsu, kaerajaani on Nõmmik ise teinud. «Kohaldasime selle endale sobivamaks,» täpsustab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles