Kui mõni inimene annab vana aasta viimastel tundidel või uue aasta esimesel päeval pühalikult lubaduse alustada järgmist 365 päeva puhtalt lehelt – mitte suitsetada, kaotada kehakaalust 25 kilo, õppida suahiili keelt või minna joogatreeningutele –, siis Saara kirjastuse juht Anu Pink käis välja hoopis huvitava veksli: saada igal pühapäeval maha ühe õmblustööga.
Lubajale tähendab see, et aasta lõpuks peaks tema sõrmede vahelt ja õmblusmasina nõela alt olema läbi käinud umbes 53 kleiti, pluusi, tuunikat, palistatud rätikut või muud näputööd.
«Uue aasta tulekuga andsin endale lausa kaks lubadust. Esimene on seotud tervislikuma eluviisiga ja sellest ei hakka ma siin loomulikult rääkima. Teine lubadus on, et igal pühapäeval õmblen oma põhjatust kangakapist ära ühe kanga,» andis Pink oma blogis teada.
«Oh, tahaks ka nii tubli olla!» ja «Ma peaks ka endale sellise lubaduse andma,» arvasid tuttavad selle peale.
«No ikka antakse ju lubadusi, kellel mis on – ühel liigsed kilod, teisel liiga palju kangareste kappi kogunenud,» ütleb Pink.
Märgib siis, et tegelikult on talle õmmelda kogu aeg meeldinud ja otsapidi on see olnud seotud ka tema tööga, paraku viimasel ajal pigem tagaplaanile jäänud. «Viimased paar-kolm aastat olen mattunud kudumise alla ja kuidagi on õmblemine kõrvale jäänud. Ongi nii, et kui töö juures kogu aeg kood, siis on õmblemine nagu hobi. Võib-olla pärast seda, kui kudumisraamatud valmis saavad, tuleb mul töö juures hakata õmblema ja saan hakata hobikorras kuduma,» pakub ta naljaga pooleks.
Natuke läheb hobikudumisega aega, sest praegu on Saara kirjastuses kevadel trükist tuleva Haapsalu rättide raamatuga tegemist omajagu. «Tegelikult mõtlesin kohe, et natuke tobe on sellest asjast avalikult blogis kirjutada. Aga kui juba on käsitööblogi, siis võib ju kirjutada ka. Selles mõttes, et võib-olla see innustab kedagi veel mingit vana hobi nii-öelda tagasi võtma,» arutleb Pink.
Pealegi peaks pühapäev Pingi meelest olema hingamise päev ning kui ühele inimesele meeldib nii hirmsasti õmmelda ja muul ajal selleks nagunii aega napib, siis hingamiseks võikski õmblustöö olla ilmselt parim tegevus.
Veidi rohkem kui poolesajast pühapäevast on viis selja taga ja kangarestide kuhi kapis kahanenud umbes mõne sentimeetri. Ent nagu Anu Pink on blogi lugejatele juba öelnud, on esimesed postitused tulnud väikese hilinemisega.Need esemed olid tehtud sünnipäevakingiks ja arusaadaval põhjusel ei tahtnud autor neid internetis avalikustada.
«Pühapäevaõmblus nr 1: dressiriidest tuunika nüüd juba üheksa-aastasele lapselapsele. Sobilik kanda retuuside või teksadega. Lõike tegin ise. Kampsuneid kandvate loomadega kangas ostetud Poola veebipoest Dresowka, pruunikas soonik Abakhani kaalukastist,» tutvustab Pink.
Kuigi uusaastalubadus hakkas kehtima 1. jaanuarist, tunnistab Pink, et juba on ta väikestviisi sohki tehtud. «Ausalt öeldes 1. jaanuaril ma ei õmmelnud, sest ma ei viibinud Türil oma õmblusmasina juures. Olin hoopis Saaremaal ja jõudsin koju alles õhtuks. Aga esimesel korral ehk ikka võib veel ... Tegin selle takkajärgi ja 7. jaanuariks oli mul juba kaks asja olemas,» selgitab ta.
Kogu suure lubamise juures on Pingi meelest kõige keerulisem hingamise pühapäevi ajakavasse sobitada. Seni polegi veel olnud võimalust pühapäeval kohe hommikul end maja teise korruse valgusküllases õmblustoas laua taha sättida ja tööle hakata. «Ma pole veel graafikusse jõudnud. Kõik pühapäevad on möödunud nii, et olen tulnud kuskilt, kas siis mõnelt sünnipäevalt või külast, alles lõunaks. Või on olnud lapsed kodus käimas. Mõnel pühapäeval on siis õmblemine väga õhtuks jäänud,» avameelitseb ta.
Juba praegu teab Pink, et selliseid pühapäevi, kui oma Pfaffi masina taha pole mahti istuda, on lähiajal tulemas veel. No kui ikka kalender ütleb, et pühapäeval peab teises Eesti otsas koolitusel olema, tuleb jälle kuidagi improviseerida. «Ilmselt teen siis midagi ette,» sõnab ta.
Suurt Exceli tabelit aasta jooksul õmmeldavatest esemetest Pink koostanud pole. Nädalalõpu õmblustööd valmivad esmalt peas ja ideedest juba puudu ei tule. Nii võib tegelikuks saada mõnigi riideese, mille ideed on ta juba aastaid peas veeretanud.
Ka võtab Pink kätte ja teeb mõne asja valmis puht praktilisel kaalutlusel – teatavasti kasvavad lapsed rõivastest üleliia kiiresti välja või siis pole õnnestunud poest jõnglastele sobivat leida. Ja lapselapsi, kellele õmmelda, Anu Pingil juba jagub. Sünnipäevi ka. Kangarestide kuhi kapis on küllalt suur ja sealt jätkub ka lastele. «Kapp on kangaid täis, sest õmblemises on tekkinud pausid ja see on ainult kasvatanud kangatagavara. Keskmine käsitööline ju ostab alati kangast ja lõnga, kui miski silma torkab, ideid on alati rohkem kui jõuab teostada,» ütleb ta.
Muuhulgas leiab riiulitelt nõukogudeaegse kangapoe valikusse kuulunud kraami ja suisa omaniku lapsepõlveajast pärit reste, mis tõenäoliselt on iga vintage`i-moe austaja unistus.
Uusi ja uhkeid kangaid on samuti: mustrilisi, reljeefse pinnaga, läikivaid ja vähem läikivaid, ühevärvilisi. Mitu ruutmeetrit või kilomeetrit kogu see värvikirev virn kokku teeb, Anu Pink öelda ei oska. Mõnikord ikka sordib ja vaatab üle, mida kapisügavus endas peidab.
Olgu siis päris- või veebipood, ei suuda Pink väljuda kangapoest ilma, et ta jälle mõnda meetrit kangast ei ostaks. Nii ongi kapis nagu võluvirn – õmblusmasin vurab aeg-ajalt küll mõne rõivatüki valmis, aga kapi sisu sellest oluliselt ei vähene.
«Jaanuari algul avastasin ühe vana päeviku, mida kunagi pidanud olin. Selline ühe aasta päevik. Ja see ports, mis kirjas oli, see oli minu arust üle mõistuse pikk. Mida kõike ma olin õmmelnud aastase lapse kõrvalt! Eks see tuli sellest ka, et polnud ju tollal poest riideid lapsele ega endale selga osta, raha ka eriti polnud. Tuli ise õmmelda ja sai ka vanadest asjadest midagi ringi tehtud. Ega ma olnud ainuke selline. Iseõmblejaid on jäänud tunduvalt vähemaks, kui neid kunagi oli. Vajadust nii väga tänapäeval enam pole, motivatsioon on kadunud. Kes jõuab rõivaid poest osta – need küll lagunevad väga kiiresti – ja kes kammib võib-olla teise ringi poode.»
Isetegemise juures on Anu Pingi meelest vähemalt kaks head põhjust: eesti naine on tihtipeale nii-öelda mittestandard ega leiagi poest sobivas mõõdus valmisrõivaid. Kui mõõdud ühes otsast passivadki, siis on varrukad lühikesed või kleidisaba liiga lühike. «Teiseks saad teha midagi teistmoodi. Kui sul on lahe idee, siis lihtsalt teed valmis sellise asja, nagu sulle meeldib,» sõnab ta.
Pink kinnitab, et aasta lõpul temalt 53 õmblustöö näitust oodata ei maksa, küll aga saavad blogi jälgijad iga nädal ülevaatejutu ja pildid. Ikka nii, et pealkirja «Pühapäevaõmblus nr ...» alt on esmalt lugeda lühikest töökirjeldust ja pildilt näha tulemust.
«Sel pühapäeval võib juhtuda, et õmblen valmis oma rahvarõivapõlled. See on üks asi, mida olen pikalt edasi lükanud. Mul on mitu põlleriiet, mis ootavad järge,» pakub ta välja.
Kui peakski juhtuma, et mõni pühapäev tõotab eriti kriitiliseks kujuneda, võtab Pink plaani mõne lihtsama asja: palistab voodilina või köögirätiku serva.
Olgu õmblustöö vähem või rohkem keeruline, aga üks asi peab alati olema: õmblustoas mängib töö ajal plaadimängijas muusika. «Mul peab olema muusika. Ühe asja tegemiseks üks muusika. See on mul nagu puue. Ei vaheta plaati plaadimängijas enne, kui asi valmis.»
Aegade populaarseimad uusaastalubadused:
1. Võtta kaalust alla. 2. Rohkem puhata. 3. Rohkem raamatuid lugeda. 4. Reisida ja maailma näha. 5. Tarbida vähem alkoholi. 6. Loobuda suitsetamisest. 7. Veeta rohkem aega perega. 8. Tegelda uue hobiga. 9. Rohkem kokata. 10. Sõltuda vähem sotsiaalmeediast. 11. Vaadata vähem televiisorit. 12. Suhelda rohkem sugulastega. 13. Loobuda ropendamisest. 14. Harida end. 15. Raha kokku hoida või koguda.
Allikas: internet