Nutipõlvkond põrub sõidueksamil

Maanteeameti eksamikeskuse vanemeksamineerija Marek Kulõk peab Paides läbikukkujate suurema protsendi peapõhjuseks väljastpoolt maakonda sõidueksamile tulnute hulga kasvu. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui eksamisooritajate hulk on maanteeameti Paide büroos püsinud viimastel aastatel sama, siis esimesel sõidueksamil põrujate hulk on suurenemas.

Maanteeameti eksamikeskuse vanemeksamineerija Marek Kulõki selgitusel suurendavad läbikukkujate arvu Paides need, kes käivad autokoolis mujal, näiteks Tallinnas, kuid lühema järjekorra tõttu tahavad eksami teha Paides.

Samuti tõmbab keskmist alla see osa ajateenijaist, kes pole sügisest saati suutnud sõidueksamit ära teha.

Järjekorrad teooria- ja sõidueksami soorituseks on Paides küll lühemad, kuid lihtsama läbisaamise asemel avastavad juhiloa taotlejad siin palju keerulisemaid sõidutingimusi: rohkesti on ühesuunalisi tänavaid ja samaliigilisi ristmikke ning palju rohkem tuleb ise mõelda.

Nii soovitavadki eksamineerijad kasutada juba enne eksamile tulekut kohalike autosõiduõpetajate abi. «Kes on kasutanud, on väga rahule jäänud,» märkis  Kulõk.

Endiselt maakonna autokoolide esirinnas asuva osaühingu Annely Autokool juhataja Ervin Valdmaa kinnitas samuti Tallinnast Paidesse eksamit tegema tulnute hulga kasvu, lisades, et aasta-aastalt on selliseid sõidutundide soovijaid rohkem kui autokoolil on võimalik vastu võtta.

Üks neist, kes eelmisel aastal Paides B-kategooria eksameid sooritas, on 31aastane Merli. Pärast kohustuslikke sõidutunde Tallinnas ja harjutamist kogenud sõitja juhendusel otsustas ta enne eksamit kasutada Paide sõiduõpetaja abi. «Võtsin neli sõidutundi, sain selgeks linna omapärad ning eksamiks enesekindlust. Mõlemad eksamid õnnestusid esimesel katsel,» ütles ta.

Spetsialistid rõhutavad, et inimeste autojuhtimise oskus on erinev, sõltudes ka andekusest, kuid kogemus tuleb üksnes sõiduga. Osaühingu LRK Autokoolitus juhatuse liige Jaan Kleemann peab nende koolis ette nähtud 24 sõidutundi ja koolieksami kogemust üldjuhul heaks ettevalmistuseks. «Sellele lisandub pimeda- ja libedasõit ning väiksemates kohtades õpib enamik nende tundidega sõitma. Tallinnas on liiklusintensiivsus suurem ja seal oleme soovitanud lisatunde,» täpsustas ta.

Kuigi eeldatavasti sooritab õpilane eksami linnas, kus ta on saanud sõiduõpet, pakub LRK Autokoolitus paaristunde ka teistes linnades, kus neil on autokool. Kleemann oletas, et õpilasele annab enesekindlust juurde, kui ta sooritab eksami õppetööga samas kohas. «Auto ja kõrvalistuja on nagunii võõrad, lisaks eksamiärevus,» põhjendas ta.

B-kategooria sõidueksami läbimise protsent on üle Eesti väike, selgub maanteeameti statistikast. Kui 2015. aastal oli see 51, siis eelmisel aastal läbis sõidueksami esimesel korral 46 protsenti õpilastest. Seetõttu soovib amet olla autokoolidele rohkem nõustaja kui pelgalt kontrolliorgan.

Eelmisel aastal tahtis Paides sooritada B-kategooria sõidueksamit 1856 inimest, neist 826 tulid eksamile esimest korda. Eksami nõuetele vastavalt sõitis vaid 375 õpilast, mis teeb maakonnas esimesel korral läbisaamise protsendiks 45.

LRK Autokoolitusel on kool Tallinnas, Viljandis, Paides ja Raplas. Kleemanni ütlust mööda tekitab B-kategooria sõidueksami sooritanute väike protsent muret neilegi. Eelmisel aastal oli see 53. Milline on protsent linnade kaupa, Kleemann öelda ei teadnud, sest maanteeameti statistikas on kogu kooli tulemused kokku löödud.

Maakonna autokoolidest on eksami sooritanute poolest esikohal Kesk-Eesti õppesõiduväljak 75, aga viimasel kohal Aravete keskkool 22 protsendiga. Mõlemat autokooli ühendab see, et eksamile tulijaid on vähe, mistõttu paistavad õnnestumised ja ebaõnnestumised rohkem silma.

Ervin Valdmaa selgitab kooli kümneprotsendist kukkumist aasta jooksul samuti õpilaste üldarvu vähenemisega. «Osa läheb eksamile nii-öelda vana rasva pealt, olles autokooli lõpetanud kaks, kolm või isegi neli aastat tagasi. Ja kukuvad läbi,» ütles ta.

Valdmaa märkis, et seoses kaamerate kasutusega eksamiautodes on kindlasti eksamid raskemad, ja eksamineerijal puudub isegi võimalus raskete vigade puhul silm kinni pigistada. «Puutetundliku ekraaniga üles kasvanud nutipõlvkonnal vajab autosõit harjutamist. See on hoopis teine süsteem,» lisas ta.

Marek Kulõki ütlust mööda on eksamineerijate eesmärk tulevaste juhtide kiusamise asemel veenduda nende ohututes sõiduvõtetes. «Kedagi ei kukutata läbi meelega, õpilased lihtsalt ei oska sõita,» lausus ta. Kulõk lisas, et alati pärast eksami lõppu veenduvad eksamineerijad, kas inimene sai aru, mille vastu ta eksis. «Kui ei, selgitame uuesti,» rõhutas ta.

Paide büroo eksamineerijad kiidavad head koostööd Järvamaa autokoolidega, mille õpilaste seas on põrujaid vähem. «Sõiduõpetajad on väga huvitatud tagasisidest,» sõnas Kulõk.

Vasakpööret tuleb harjutada

Eksamineerijate tähelepanekut mööda pole aastate jooksul sõidueksami põhivead muutunud. Linnasõidul on rasketest vigadest soost sõltumata esikohal sõiduteel paiknemine vasakpöörde ajal, näiteks nurga «lõikamine» või valesti reastumine.

Teisel kohal on reguleerimata ristmikel teeandmise kohustuse ja sõidueesõiguse mitteteadmine. «Mõni jääb korduvalt peateel seisma, et kõrvalteelt tulijale teed anda. Viisakas küll, aga see näitab, et ta ei vaata märke ega tea eeskirju,» ütles Marek Kulõk.

Maapiirkonnas on õpilastel endiselt suur komistuskivi auto paiknemine sirgel teel, kurvis ja vasakpöördel. Selline auto «ujumine» teel on Kulõki ütlust mööda tingitud sellest, et auto juhib juhti, mitte vastupidi. «Kui õpilane jääb käiguvahetuse ajal käigukangi, liiga kaua kiirust või pöördeloendurit vaatama, on auto juba vastassuunavööndis,» toob ta näiteks.

Selliseid vigu sõidueksami ajal aitaksid Kulõki kogemust mööda ennetada koolide sõidueksamid. «Liiga kergelt lasevad autokoolid õpilased riiklikule eksamile,» sõnas ta.

Rohkem sõidutunde koos koolieksamiga hoiaks Kuloki hinnangul ära olukorrad, kus riikliku sõidueksami sooritaja ei saa ristmikul vastu tuleva auto suunatuledest aru, kummale poole auto pöörata tahab, või kui maanteeameti büroost nn Olerexi ringini sõidab õpilane ainult teise käiguga. Sellised sõidueksamid lõpevad kiiresti.

37 769 sõidueksamit võttis maanteeamet vastu 2016. aastal, neist enamik ehk 29 529 olid B-kategooria juhiloa taotlused.