Kohalik demokraatia vajab toetust

Külliki Kübarsepp Foto: Wikipedia.org

Käesolev aasta on kohalike omavalitsuste edasiste arengute suhtes väga oluline. Sügisel lõppev haldusreform paneb proovile kogukondade jätkusuutlikkuse.

Külliki Kübarsepp

riigikogu liige, Vabaerakond

Haldusreformi tulemusel väheneb üle Eesti vähemalt tuhat volikogu kohta. Kõige suurema löögi alla võivad sattuda valimisliidud. Selline on vähemalt suurte erakondade eesmärk.

Poliitilised konkurentsitingimused kohalikus omavalitsuses on üha enam erakondade poole kaldu. Tulem on sundpolitiseerimine, mille tagajärjel jäävad tagaplaanile kogukondade ja külade huvid.

Suurtes omavalitsustes suureneb külade ja kogukondade roll kohaliku identiteedi säilitamiseks ning motivatsiooni hoidmiseks elada endiselt oma kodukohas, et haldusreformi tõttu ei kiireneks maalt lahkumine. Mõistagi on neil kogukondadel oluline olla esindatud kohalikes volikogudes.

Üksikkandidaadid või valimisliidu nimekirjas kandideerinud on kogenud, et kampaania võimalused on karjuvalt ebavõrdsed võrreldes kartellierakondade nimekirjadega.

Ebavõrdsus avaldub selles, et valdavalt annavad erakonnad oma kohalike kandidaatide nimekirjadele valimiskampaania tegemiseks majanduslikku ja muud toetust. Samuti korraldavad erakonnad intensiivselt üleeestilist toetuskampaaniat.

Tulemus on erakondade keskkontorite tsentraliseeritud juhtimine, mis avaldub kogu omavalitsuspoliitikas. Erakondade kohalike üksuste võimalus arendada iseseisvat poliitilist asjaajamist on väike.

Kohalikke erakonnarakukesi detsentraliseerida on oluline selleks, et suurendada nimekirjade võimekust tegutseda iseseisva ja jätkusuutliku omavalitsuse nimel.

Konkurentsitingimuste võrdsustamiseks esitas Vabaerakonna fraktsioon eelnõu, et toetada üksikkandidaate, valimisliite ja erakondade kohalikke nimekirju ühesuguselt. Pakume välja uue rahastuse aluse, milleks on hääle hind (näiteks kaks eurot aastas).

Eeldame seda, et eduka valimistulemuse saanud saadikud ja nimekirjad ei saa kampaania- ega ka tegevustoetust erakondade keskkontoritest. Eesmärk on teadvustada, et erakondade kohalikud nimekirjad peavad tegutsema kogukondadega samadel alustel. Selleks loome ühesuguse süsteemi kõigile kohalikele poliitikutele.

Selge on see, et valimisliitude säilimine suurenenud omavalitsustes on kriitilise tähtsusega. Tegemist on tohutu proovikiviga, sest siit järgmiste valimiste korral (juhul kui liitude toetus sel sügisel tunduvalt väheneb) on kodanike nimekirjade tagasitulek veelgi keerulisem.

Analüüsides viimaste Järvamaa omavalitsuste valimiste tulemusi, näeme, et 33 protsenti häältest on antud valimisliitudele. Maakondade võrdluses jagatakse sellega tagantpoolt lugedes kolmandat ja neljandat kohta. Hoolimata sellest näitab analüüs sedagi, et kohalike erakondlike nimekirjade edukus oli maakonna keskmisena 75 protsenti. See-eest valimisliitude niinimetatud edukuse protsent oli sada.

Ühinenud omavalitsustes on valimisliitude koondumine erakondade kohalike nimekirjade vastu keerulisem, sest erakonna nimi kui selline on ühendaja. Samas pole üldse võimatu valimisliite ühendada just valimisliidu kui osalusvormi kaudu.

Vabaerakonna eelnõu eesmärk on kohaliku demokraatia toetamisega vähendada erakondade rahastust riigieelarvest, mis arvutatakse vastavalt parlamendi valimiste tulemusest.

Samuti soovime muuta poliitikatöö rahastuse sihtotstarbeliseks. Nimelt ei pea erakonnad esitama raha saamiseks ei taotlusi ega ka selgitust, kuidas nad kavatsevad toetust kasutada. Peame õigeks, et iga riigieelarveline eraldis oleks kõigile osapooltele ühetaoline.

Pakume võimalusi arendada Eesti demokraatiat, et just kohaliku kogukonna võimalused ja roll omavalitsuse arengute suunamises ja juhtimises suureneks.

Meie üleskutse seni omavalitsuspoliitikat allutada püüdnud tegelastele on: liigume üheskoos kogukondliku, paremini tasakaalustatud Eesti suunas. Omavalitsusi ei saa juhtida Tallinna parteikontoritest, nad peavad end ise juhtima.