Riigikogu arutles ligi tund aega Järvamaa haldusreformi üle

Jüri Ratas Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eile vastas peaminister Jüri Ratas riigikogus Vabaerakonna saadikute küsimustele, mis puudutasid haldusreformi Järvamaal.

Kuigi Ratas pidi vastama üksnes viiele küsimusele, kujunes Järvamaa omavalitsuste liitumine riigikogulastele sedavõrd oluliseks teemaks, et nad kulutasid sellele ligikaudu tund aega.
 
Riigikogu eilse istungi stenogramm:
 
Arupärimine haldusreformiga kaasnevate totruste kohta Järvamaa näitel (nr 299)
Esimees Eiki Nestor
Läheme järgmise juurde, mille on esitanud Andres Herkel, Külliki Kübarsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Jüri Adams, Monika Haukanõmm, Ain Lutsepp ja Artur Talvik. Ja arupärijate nimel Külliki Kübarsepp, palun!
 
Külliki Kübarsepp
Hea esimees! Hea peaminister! See on tegelikult loomulik, et Vabaerakond nii palju küsimusi küsib just haldusreformi teemal, sest me olime üks aktiivsemaid fraktsioone, kes ka haldusreformi seaduse läbi töötas ja oma 51 suuremat muudatusettepanekut paketikimpu esitas. Me oleme võtnud selle oma südameasjaks, sest Vabaerakond on olnud algusest peale seda meelt, et haldusmuudatusi on meil vaja, aga loomulikult eelkõneleja siin ka lõpetas, meie jaoks on oluline see, et millegipärast on alustatud tagantpoolt. Esimene eesmärk oleks võinud olla sisu ehk mis on omavalitsuste, riigi, kogukondade ehk kolmanda sektori omavahelised ülesannete jaotused, sellest tulenev maksu-, ütleme, tulubaasi küsimus ja selle järel alles hakata vaatama, kuidas need haldusreformi piirid peaksid omavahel haakuma, et need esimesed tahud enam-vähem loogiliselt kokku loksuksid. Seepärast oleme me toonud selle eelmise arupärimise näitel Võrumaa ja mina tutvustan siin analoogset ettepanekut, mis on tehtud Järvamaa näitel.
Järvamaal Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koigi ja Järva-Jaani ühinemisel tekkiv Järva vald on geograafiliselt veider soolikas, mõni kutsub ka seda kikilipsuks. Seoses Koeru loobumisega ning võimaliku liitumisega Lääne-Virumaa suunal süvenes see veidrus veel enam. Samuti on hästi kummaline, et Paide külje all olev Väätsa liidetakse hoopis Türi vallaga. Järva maavanem on öelnud, et kui saaks haldusreformi uuesti alustada, siis sellisel juhul me seda kohe enam päris kindlasti ei teeks. Toon mõned tähelepanekud ka Koeru valla inimeste näitel. Koeru võttis vastu tõesti selle julge otsuse, et teha hoopis Lääne-Virumaa omavalitsusele Rakke vallale ettepaneku liituda. Murekoht on see, nagu eespool Võru näitel, et ainuke tõmbekeskus on Paide linn ise. Seetõttu üks variant, mida loogilisena nähakse, võiks olla üldse üks suur Järvamaa ehk praegused lahendused tunduvad natukene arusaamatud. Koerus on väga suur töökohtade arv Järvamaa võrdluses, gümnaasiumi esimesse klassi järjest enam on õpilasi juurde tulemas ja seetõttu jääb arusaamatuks, et 9. veebruaril on vahepeal teinud valitsus ettepaneku, et Koeru võiks liituda Järva vallaga. Kus on ikkagi see keskus, mis on need argumendid? Ma ootaksin tõesti etteruttavalt seda, et valitsusel võiks olla suurem ja julgem nägemus. Alati ei pruugi olla omavalitsuste volikogude otsused just kohalikke inimesi ja olusid arvestav, kuivõrd seesama präänik on, topeltpräänik, mitte ainult omavalitsus ei saa vabatahtliku liitumise tulemusena tasu, vaid kompensatsiooni saavad ka need omavalitsusjuhid, kes on neid otsuseid teinud, aga suuresti on nad lähtunud sellest, et nemad ei jää nii või naa tühjade kätega. Nii mitmedki külade esindajad on välja toonud, et tegemist on saunaklubiliste kokkulepetega. Tahaksin meelde tuletada, et me teeme haldusreformi ikkagi inimestele mõeldes, nende motivatsioonile elu maal jätkata mõeldes. Aitäh!
 
Esimees Eiki Nestor
Arupärimisele vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!
 
Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Head arupärijad, lubage tänada selle arupärimise eest, mis kannab numbrit 299! Ma olen arupärijate esindajaga täiesti päri – on vaja sellist suurt julget nägemust. Kui ma hakkasin mõtlema, et mis see võiks olla, siis see on Eestimaa kaart. Ega paremat, suuremat ja võimsamat pilti ei saa olla. Siin Maarjamaal olevad inimesed, selles mõttes on teie teema tõstatus väga õige. Kui lubate, siis selle Järva valla puhul, mis tegelikult haakub ka natukene eelnevate arupärimistega, ja just see, kas neid küsitlusi manipuleeritakse või mitte, siis ma tooksin lihtsalt mõningad arvandmed, mis annavad, ma ei tea, kas sellist positiivset pilti või just kurba pilti, aga nii see on.
Kui me räägime sellest ühinemislepingust Järva vallas ja rahvaküsitlusest, siis ma tooksin mõningad arvud. Imaveres on nimekirja kantud 727 inimest, aga neist osales ainult 61. Ainult 61. «Jah» vastas 32 ja «ei» vastas 29 inimest, kehtetuid sedeleid ei olnud. See tähendab seda, et osales ainult 9,39%. Näiteks Järva-Jaanis on nimekirja kantud 1292, osales 105, kellest «jah» ütles 72, «ei» 33. Osavõtuprotsent oli 8,12. Amblas käis hääletamas 510 inimest, mis on 29,2% kõigist valijatest, kokku on 1744. Nii et siin on protsent kõvasti suurem, 204 ütles jah ja 306 ütles ei. Näiteks Albus on nimekirja kantud 984 inimest ja küsitluskastis osalevate sedelite arv oli 28 ehk 2,8%, kellest jaatavalt vastas 11, eitavalt 17. Koigis käis hääletamas näiteks 54 inimest 812-st, osalusprotsent 6,7. Nii et tegelikult antud näite puhul üsna kurvad arvud. Aga see selleks. See oli infoks.
Nüüd, auväärt arupärijad, tulen loomulikult teie arupärimise juurde. Nagu lubate, kõigepealt loen küsimuse, siis vastuse. Esimene küsimus: «Millist nõu e annate Järva maavanemale ja ühinevale Järva vallale?» Kõigepealt, kuni 1. jaanuarini 2017 toimusid ühinemised kohalike omavalitsuste algatusel ja valitud partneritega. Koeru vald lõpetas läbirääkimised Järva valla moodustamiseks 16. detsembril 2016 ehk läbirääkimiste lõpus, kui teiste ühinevate omavalitsuste volikogud olid valmis ühinemislepingut ja -taotlust kinnitama. Nõustun, et moodustatav Järva vald ilma Koeru vallata ei ole territoriaalselt terviklik. Hea arupärija esindaja siin seda geograafilist uut valda nii ka iseloomustas. Kui tuua ära eksperttöörühma ja -komisjoni arvamus, siis nad umbes samamoodi iseloomustavad. Ütlevad järgmist: «Pärast Koeru valla loobumist on ühinev vald ehk siis Järva vald, ebaloomuliku kujuga, pikk ja kitsas, ussitaoline.» Nii ütleb ekspertkomisjon. Aga liigume edasi. Kuna Koeru vald ei vasta 2017. aasta 1. jaanuari seisuga miinimumkriteeriumile ning ei ole ühinemas kriteeriumile vastavaks omavalitsuseks, siis tegi valitsus ettepaneku Koeru valla ühinemiseks moodustatava Järva vallaga. Seda on toetanud ka ekspertuuringud. Näiteks Tartu Ülikooli uuring käsitleb Järvamaal Aravetet, Järva-Jaanit ja Koerut ühe loogilise teeninduspiirkonnana, kes just kolmekesi suudavad koostöös tagada piirkondliku teenindusvõimekuse. Tänased õpilasrände suunad näitavad ka, et Koeru on Järvamaa-suunalise rändega. Lisaks, praegune ühistranspordi korraldus soosib Koeru ühinemist Järvamaa suunaga. Koeru ja Rakke valla ühinemine ei täidaks haldusreformi elanike arvu miinimumkriteeriumi. Koeru ja Rakke valla ühinemisel tekiks – no see on nüüd juba teoreetiline eks ju – 3783 elanikuga üksus. Ning haldusreformi analüüsinud eksperdid on leidnud, et kui liita Rakke, Koeru ja Väike-Maarja, ei hakka Väike-Maarja toimima Koeru piirkonna keskusena.
Teine küsimus on järgmine: «Kuidas seletate Väätsa rahvale nende peatset ühinemist Türiga? Kas sel juhul arvestati kohalike elanike arvamusega?» Väätsa vald on ühinemas Türi vallaga, sest selline oli kohalike omavalitsuste otsus. 1. jaanuarini 2017 toimusid ühinemised kohalike omavalitsuste algatusel ja valitud partneritega. Jah, Väätsa vald pidas ühinemisläbirääkimisi Paide linna, Paide valla, Kareda valla ja Roosna-Alliku vallaga ning otsustas need lõpetada ja jätkas ühinemisläbirääkimisi Türi vallaga. Väätsa vallavolikogu nõustus Türi vallavolikugu ettepanekuga alustada läbirääkimisi 25. veebruari 2016. aasta otsusega. Väätsa ja ka suure osa Türi valla puhul on tegu põliste põllu majanduspiirkondadega ning seetõttu on sarnased nii selle piirkonna mured kui ka rõõmud. On tõsi, et Väätsa valla elanike jaoks on asukoht kahe tõmbekeskuse – pean silmas Türi ja Paide linna – vahel seotud nende omavalitsuste pakutavate teenuste tarbimise ja töörändega. Vaadates Väätsa vallas elanike hulgas tehtud küsitluse tulemusi, on näha, et küsitlusel osales 18,2% hääleõiguslikest elanikest, kellest 59% pooldas ühinemist Türi ja Käru vallaga. Väätsa valla, Paide linna ja Paide vallaga piirnevates piirkondades oleks eelistatud ehk ühinemist moodustatava Paide valla suunas ning seetõttu on teatud piirkondade elanikud rahulolematud.
Nüüd, samas võib välja tuua, et Türi ja Väätsa vald asuvad oma praeguse territooriumi ulatuses endise Türi kihelkonna maadel. Seega ei saa öelda, et ühinemisel oleks mööda vaadatud ajaloolisest kihelkonnast. Maavanem toetas nimetatud valdade ühinemist ja Käru valla maakondliku kuuluvuse muutumist, tuues esile, et kuigi Käru valla ühinemisega kaotab Rapla maakond tükikese oma territooriumist, tuleb tõdeda, et need piirkonnad on ajalooliselt tihedalt seotud. Samuti on nendel valdadel tihe sotsiaalne ja majanduslik seotus – toimub igapäevane tihe töörinne ja kasutatakse omavalitsuse teenuseid.
Kolmas küsimus: «Kui Koeru vald ühineva Järva vallaga ise ei liitu, aga toimub näiteks sundliitmine ja Koeru jääb ühinemistoetusest ilma, siis mille eest täpsemalt Vabariigi Valitsus Koeru valda karistab?» Tõepoolest, Türi valla moodustamisel on riigieelarvest eraldatud ühinemistoetuse summaks 1,9 miljonit eurot. Ühinemistoetus on haldusreformi seadusega ette nähtud neile omavalitsustele, kes viisid ühinemismenetluse volikogude poolt lõpuni. Valitsus ei karista ühinemistoetusest ilmajäämisega mitteühinenud valdu. Ühinemistoetus on olnud motiveeriva eesmärgiga. See oleks preemia neile kohalikele omavalitsustele, kelle volikogud omaalgatuslikult kokkulepeteni jõudsid ning menetlused lõpuni viisid, et võimaldada neile ühinemisel teha täiendavaid investeeringuid.
Neljas küsimus: «Millist rolli on uute vallapiiride kujundamisel mänginud nn gerrymandering ehk soov saada moodustavates omavalitsustes reformi korraldatava erakonna nimekirjale võimalikult soodne positsioon?» Nii. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel on lähtutud haldusreformi eesmärgist toetada kohaliku omavalitsusüksuse võimekuse kasvu, kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Haldusreformi tulemusena peavad kohalikud omavalitsusüksused olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Erakondade positsiooni tugevdamine läbi valimispiirkondade piiride kunstliku muutmise ei ole omavalitsuste ühinemisel rolli mänginud. Ei ole teada ka, et sellised soovid oleks kohalikul tasandil otsuse kujundamisel määravat rolli mänginud.
Viies küsimus: «Milliseid vigade paranduse võimalusi näete?» Antud juhul väga ei näe, et Järvamaa küsimuse osas oleks jäänud üles probleeme, mida peaks lahendama. Valitsus esitas ainsale Järva maakonna kriteeriumi mitte täitvale omavalitsusele ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ühinemiseks Järva-Jaani, Albu, Ambla, Imavere, Kareda ja Koigi vallaga ehk moodustatava Järva vallaga. Koeru vald on ajalooline Järvamaa vald ja asub Koeru kihelkonna piirides. Pärast 1938. aasta vallareformi asus piirkonnas Vainjärve vald keskusega Koerus. Piirkond pole kunagi olnud teiste maakondade koosseisus. Tänan!
 
Esimees Eiki Nestor
Küsimused peaminister Jüri Ratasele. Külliki Kübarsepp, palun!
 
Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Alguse ajel küsin ma sellise küsimuse. Mis on siis haldusreformi mõistes kõige õigem lahendus, kas küsitlus või algatus? Päris mitmed inimesed küsivad, et küsitlus ei ole ju mitte kuidagigi volikogule siduv, ja seetõttu ollakse väga mures, et miks ma sellises asjas osalen, kui ei ole mitte mingisugust sidususmomenti. Algatuse puhul on inimeste sidusus palju aktiivsem, sest see on nende enda kogukonnast tulnud, nad on ise selleks vaeva näinud, et allkirju koguda ühele ideele ja mõttele, mille kohta vähemalt kolme kuu jooksul peaks volikogu mingisuguse seisukoha kujundama. Nüüd ongi see suur segadus ka Järva näitel tekkinud. Mis on peaministri selge sõnum, kumb on olulisem või primaarsem, küsitlus või algatus?
 
Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Teil on õigus, küsitlus volikogule siduv ei ole, aga nagu näete, üsna sageli me seda kasutame, kui me peame midagi põhjendama. Me kasutame seda kui fakti. Ka mina alustasin sellele arupärimisele vastamist küsitlustest, kus ma tõin välja osavõtjate protsendid, mis olid tagasihoidlikult öeldes väga, väga väikesed. Nüüd ma saan aru, et see algatus, millest te räägite, see tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja see algatus viitab sellele, minu teada on seal öeldud niiviisi, kui ma peast peaksin ütlema seda paragrahvi, et 1% valimisealisest elanikkonnast, aga mitte vähem kui 5 elanikku. Ma arvan, et see algatus on selles mõttes hea näide ka riigitasandi suunal, et kohalikul tasandil neid algatusi, mida kohaliku omavalitsuse volikogu peab võtma menetlusse, see võib olla kas parandamise ettepanek või täiesti uus ettepanek, et ma loen seda mõtet, mida kohaliku omavalitsuse korralduse seadus annab kohalikele elanikele, väga positiivseks. Teie küsimus, kumb on olulisem, kas algatus või küsitlus, neid vastandada on ülikeeruline. Ma arvan, et kui kohaliku omavalitsuse kogukond teeb ühe kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mõttes algatuse ja seal on vähemalt 1% valimisealisest elanikkonnast, on see väga jõuline ja tugev sõnum kohaliku omavalitsuse volikogule otsuse tegemiseks.
 
Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!
 
Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister, te nimetasite tõesti väga väikeseid protsente, mis seal näitasid inimeste osavõttu küsitlustest. Kuidas teie isiklikult arvate, mis selle väikese osavõtu taga on – on see inimeste apaatsus, tahtmatus, on veel mingi võimalus?
 
Peaminister Jüri Ratas
Ma väga loodan, et ei ole apaatsus ega tahtmatus. Tegelikult see küsitlus ju käib nendes kohtades inimeste kodu või kodukandi kohta. Alati võib ju esitada küsimuse, et kas oleks paremini saanud kuidagi infot kohale viia või kas neid küsitlusi saanuks teha operatiivsemalt, mugavamalt. Kindlasti need küsimused jäävad alati üles. Aga ühtset vastust siin öelda või nõustuda teie küsimuses püstitatuga, et see on inimeste ükskõiksus, siis ma arvan, et Eesti inimesed on vägagi huvitatud oma kodukandist, oma kodukandi tulevikust. Tuues siin võib-olla natuke teistsuguse paralleeli, siis mulle meenuvad sellised üleriigilises meedias olnud arvamused, kui soovitakse kodutänava nime muuta näiteks, kuidas inimesed on sellel kodutänaval läinud selle nime muutmise kaitseks välja. Ma arvan, et Eesti inimestele läheb väga korda tegelikult nende kodukoht. Aga miks on väike osalusprotsent? Ma arvan, et siin ühtset vastust ei ole.
 
Esimees Eiki Nestor
Monika Haukanõmm, palun!
 
Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Ambla ja Käravete kandi inimesed on algatanud küsitluse ja nad sooviksid liituda Tapa vallaga, sest Tapa vald on ajalooliselt Ambla kihelkonna alla kuuluv. Selgus sellest küsitlusest, et Ambla valla elanikest 43% ja Käravete 52% soovivad liituda Tapa vallaga. Seega on selle kandi inimesed andnud väga selge sõnumi, mida nad tahavad teha. Seda ei saa kindlasti öelda, et kui eespool oli küsimus, et inimesed on ükskõiksed ja ei võta osa. Tulemus oli väga jõuline, ma ütleks, et isegi väga selge. Mismoodi Vabariigi Valitsus arvestab nii tähelepanuväärse hulga kogukonnaliikmete sooviga, antud juhul siis liituda Tapa vallaga?
 
Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Eks see vastus ole selles mõttes sama, mis ta on olnud kogu aeg, et valitsus lähtub nende otsuste tegemisel volikogude otsustest. Kui volikogu on otsuse langetanud, siis see on tegelikult ka seaduse silmis ainus, mida vabatahtliku liitumise faasis teha saab.
 
Esimees Eiki Nestor
Arno Sild, palun!
 
Arno Sild
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Teie käest siin juba paaril korral küsiti selle küsitlusest madala osavõtuprotsendi asjus, aga ma siiski küsiksin niimoodi veel. Mis te arvate, kas üks peamisi põhjusi ei ole selles, et tegelikult on seadusesse juba sisse kirjutatud, et inimeste arvamus eriti ei loe? Nagunii teeb volikogu, teeb veel valitsus vastavaid otsuseid ja vähemalt mina olen kümneid ja kümneid kordi inimeste käest kuulnud, kui nad ütlevad, et mis asja ma sinna küsitlusse lähen, kui nagunii minu arvamust ei arvestata. Kas see ei ole põhjuseks, et see on nagu seadusesse sisse kirjutatud ja selle tõttu inimesed ei tule? Ise te rääkisite praegu, et kui tänava nimetusega mõnikord tullakse nii vapralt välja, et terve tänav tuleb ja vaidleb vastu või kiidab heaks, aga siin lihtsalt nii leiged ja ükskõiksed ollakse.
 
Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Kui ma korraks mõtlen sellisele laialdasemale küsimusele, nagu te ütlesite ka, et mis ma tulen oma arvamust andma, niikuinii, ma ei tea, kas volikogu või vallavalitsus või Riigikogu või valitsus langetab oma otsuse ja minu arvamus midagi ei loe, siis kas või kui ma võtan elus ühe valdkonna, mis on näiteks detailplaneeringute valdkond, siis tegelikult selles valdkonnas ollakse ju väga aktiivsed, hästi aktiivsed. Tullakse välja oma arvamustega ja peamiselt tulevad just välja valitsusvälised organisatsioonid, kolmanda sektori organisatsioonid, mittetulundusühingud ja läbi selle, ma arvan, väga paljud planeeringuprotsessid on pidanud muutma oma seisukohti, on pidanud muutma oma liikluslahendusi jne. Nii et ju ikkagi erinevatel küsitlustel need põhjused on erinevad ja ühtset vastust siin anda, et jah, see on see põhjus, on väga keeruline kui mitte võimatu.
 
Esimees Eiki Nestor
Helir-Valdor Seeder, palun!
 
Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud peaminister! Selle haldusreformikakukese on kokku küpsetanud eelmine valitsuskoalitsioon, mille elluviimise õnn ja rõõm jääb teie juhitavale valitsusele. Aga minu küsimus on viienda küsimuse kordus. Viies küsimus on arupärimises, et milliseid vigade paranduse võimalusi te näete. Te ütlesite, et te ei näe. Ma küsin siis, et kas te ei näe selle tõttu, et neid võimalusi ei ole, või selle tõttu, et vigu ei ole.
 
Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! See viies küsimus käis antud arupärimise puhul Järva ja Koeru liitumise kohta. Ma ei tea, kas küsimus oli laiemalt. Kui küsimus on laiemalt, siis ma nendele vigadele tegelikult olen täna nii esimesel arupärimisel kui ka teisel arupärimisel viidanud. Ja minu arvates need vead on olnud need, et kohalikud omavalitsused on kogu aeg oodanud, et kui me seda haldusreformi teeme, siis me tuleme lauale ka rahastamismudeliga. Ja ühelt poolt on viidatud kogu aeg sellele 2009. aasta kärpele. Teiselt poolt on minu meelest olnud koht, mida saab parandada – ma ei taha öelda, et see on viga olnud, aga koht, mida saab parandada –, et missugused on konkreetselt need kohaliku omavalitsuse ülesanded ja missugused on riigi ülesanded ja kuidas on ka rahastus. Ma arvan, et need on need kohad, mida tuleb parandada ja mida minu meelest tänane koalitsioon on ka teinud, on ka parandanud.
Nüüd, seadus annab ju, nagu ma ka siin eelmisele arupärimisele vastasin, selle võimaluse või ütleme, see etapp tuleb valitsustasandile tagasi alates 15. maist, kui peale liitumisettepanekuid, mida valitsus tegi 15. veebruari seisuga, peab valitsus otsustama, kuidas siis edasi minnakse, kuulates ära kohalikud omavalitsused. Ma arvan, et tänane seadus just selle kaalutlusõiguse osas piisavalt neid raame annab ja on piisavalt paindlik. Aga jah, mida võinuks või saanuks paremini teha – mõnes mõttes on see tagantjärele tarkus, sellega pole väga midagi peale hakata, aga asja saab alati parandada –, on see, et rahastusmudel ning ülesannete ja kohustuste jaotus koos rahastusega. Ma arvan, et need on kohad, mis on tegelikult olnud algusest peale nagu vaeslapse osas.
 
Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas, palun!
 
Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Minu küsimus on pisut üldisem ja ajendatud võib-olla kogu sellest pealelõunast haldusreformi teemal, mille me teiega koos oleme siin aruteluks võtnud. Millal küpses teis endas arusaam, et see Geomeedia pakutud 5000 elaniku piir ongi kõige parem ja õigem kriteerium? Kas selle arusaamani enese sees jõudsite juba Riigikogu liikmena või nüüd, kui teil tuli võtta valitsusjuhi roll?
 
Peaminister Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei ole kunagi öelnud, et see 5000 on mingi ideaalnumber. Ja ma ei vastanud ka täna, et see on väga õiglane. Aga ma ütlesin, et see 5000 tuleneb tõesti sellest Geomeedia uuringust. Ma arvan, et see ei olegi lõpuni küpsenud, nii et see 5000 oleks mingisugune punane joon, millest allapoole ükski omavalitsus hakkama ei saa ja ülespoole kõik saavad hakkama. Ma pigem arvan, et kui rääkida siin sellisest sisemisest tundest ja küpsusastmest, siis see on seotud eeskätt sellega, nagu ma ütlesin ka vastates, et ma toetan väga seda, et kohalikele omavalitsustele anda ülesandeid ja kohustusi juurde, loomulikult rahastusega, sest ma arvan, et nad on kõige operatiivsemad väga paljude küsimuste lahendamisel. Ja see suund mulle väga meeldib. Ma ütleks isegi võib-olla nii, et see on nagu usalduse suund – kas me usaldame või mitte. Ma arvan, et me peame usaldama oma kohalikke omavalitsusi, eriti nüüd, kui me teame seda, et peale 15. oktoobrit on neid kordades vähem ja omavalitsused on kordades suuremad ja võimekamad.
Kui te lubate ja kui Riigikogu esimees ka lubab, siis esimese arupärimise juures te küsisite nimesid ja nüüd, kui ma olen täpsustanud, ütlen, et komisjonis oli neid 10 – ühest omavalitsusest 4 ja kahest siis 3 ja 3. Need andmed on tegelikult seal koduleheküljel olemas, ehkki neid võib olla raske leida. Ma ei hakka, ma arvan, neid nimesid siin Riigikogu kõnetoolis ette lugema, aga olen need teile umbes viis minutit tagasi e-kirjaga edastanud.
 
Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi peaministrile ei ole, antud arupärimise raames. Aitäh! Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Külliki Kübarsepp, palun!
 
Külliki Kübarsepp
Hea esimees! Hea peaminister! Kõigepealt tahaks ühe täpsustuse teha, Koeru kihelkonnast kui sellisest. Koeru on peamiselt ikkagi asunud Lääne-Virumaal ja Koeru ise on küll olnud Järvamaal, kuid kihelkond on suuresti olnud Lääne-Virumaal ja Ambla on kuulunud ajalooliselt Lääne-Virumaale, siin Monika küsimuse jätkuks. Mõned tähelepanekud või mõtted. Kõigepealt tõesti Järva maakonna näitel on väga teravalt tõstatunud küsimus, et kumb on siis enne, kas algatud või küsitlus, kas üks on nagu domineerivam, teine mitte. Mina siin ka ise päris hästi aru ei saa ja tänu sellele täna me esitasime ka arupärimise õiguskantslerile, kes tuleks siia saali ette selgitama, sest tõesti KOKS-i alusel, siis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on vähemalt ühel protsendil elanikest, kuid mitte vähem kui viiel elanikul võimalik küsimusi esitada volikogule ja neid tehti juba eelmise aasta kevadest ehk enne haldusreformi 1. juuli seisuga kehtima hakkamist. Ja paraku on tekkinud selline olukord, et kui on näiteks maikuus see pöördumine esitatud ja vahepeal on uus seadus hakanud kehtima, siis volikogud on hakanud venitama oma vastuste formuleerimisega või näiteks Puka valla näitel on juhtunud see, et nad ei oskagi isegi formuleerida, sest nad on natukene omadega segaduses. Järva valla näitel seesama Ambla ja Käravete külade kandi elanikud on teinud pöördumise, mis puudutab ca tuhandet elanikku ehk kui lubada nendel küladel liikuda Tapa valla alla, mis on nende ühine tõmbekeskus, nad on niivõrd külje all, ma ise ülemöödunud nädala lõpus käisin seal külas, siis ega Järva vald sellevõrra ei lange nüüd miinustesse, mis puudutab 5000 elanikku. Siin hetkel valitsuse, Rahandusministeeriumi kodulehel olev arv näitab 7114 elanikku, sealt miinus ca 1000 ei oleks nagu väga suur traagika, vaid küsimus ongi see, kas elanike arvamusi ka arvestatakse, lähtuvalt kas või oma igapäevastest tegevustest, mis on töö ja koolidega ja ka ostukeskustega seotud. Minu palve ikkagi valitsusele on, et nende külade inimeste seisukohta võtta tõsiselt ja anda see voli täiesti Tapa vallaga edasi liikumaks.
Teine tähelepanek on see, et tõesti vigade parandusi tuleb ja mitte ainult peaministri poolt toodud küsimuses, et nüüd tuleks ikkagi ülesanded ja tulubaasi küsimused ka ära lahendada. Eelmises küsimuses te väitsite, et vigade parandus tuleb ka selles osas, kes võiksid veel kokku liituda, aga paraku vigade paranduse peame ette nägema nendele, kes soovivad eralduda ja lahku minna. Jah, omavalitsused on ühed territooriumid, aga territooriumi valitsevad inimesed, inimesed omavad ka kultuure ja väärtusi ja kui need päris ühte patta ei lähe, siis ei ole mõtet väga erinevaid üksusi koos hoida. Ja loomulikult elu paneb paika. Minu sõnum on ka see, et suuremates omavalitsustes külade osatähtsus tõuseb, aga kui me need külad ära ehmatame ja ei tunnusta nende panust ka moraalselt, siis meie ääremaastumine, linnadesse koimine ja ka Eestist ära kolimine hoogustub veelgi. Valitsus peaks arvestama sellega, et haldusreform ei tohi olla ajendiks Eestimaa tühjaksjooksmiseks.
Kolmas suurem palve, et palun tulge sealt Reformierakonna saabastest välja. Opositsioonis olles, kui seda haldusreformi loodi, olite te üsna samadel ja sarnastel seisukohtadel kui Vabaerakond.
Palun lisaaega!
 
Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.
 
Külliki Kübarsepp
Te olite täiesti nõus, et see piiride nihutamine peaks olema kõige viimasem samm, aga juhtus see, mida me väga ei tahtnud tunnistada, aga juhtus. Te samastusite väga kiiresti eelmise valitsuse ja eelmiste valitsusjuhtide tegevustega. Ootused ja lootused on teie suhtes olnud väga positiivsed. Seepärast, palun visake see kuub maha ja tulge, olge Keskerakond, ärge olge Reformierakond. Aitäh!
 
Esimees Eiki Nestor
Jaanus Marrandi, palun!
 
Jaanus Marrandi
Lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Head kuulajad! Lugupeetud arupärijad! Mul on hea meel siia tulla, sest Järva kodanikuna on mul alati hea meel, kui Järva maakonnast juttu tehakse. Seetõttu mulle meeldib ka alati neis asjus sõna sekka öelda.
Kõigepealt suur tänu Vabaerakonnale niisuguse Järvamaad käsitlevad arupärimise eest! Ühtede asjadega võiks nagu nõus olla, aga mõnega muidugi mitte. Kõigepealt, kuulates kõiki teisi arupärimisi, jäi mulle kohati üsna kentsakas mulje. Ühest küljest oleks nagu soov rääkida sellisest külade enesemääramisõigusest ja vajadusest ennast kehtestada. Aga teiselt poolt oleks vaja, nagu ka peaministri soov oli, jõulisemalt teha, st riik nagu peaks ennast kehtestama ja ennast määrama. Need on natuke vastuolulised ettepanekud.
On tunnetatav selge soov, et on suheldud omavalitsustega ja see on Vabaerakonnalt kindlasti väga hea. Aga ma tuleksin nüüd haldusreformi seaduse juurde. Seadus võib olla hea või halb, kas peaminister on Reformierakonna saabastes või mitte. Tegelikult küsimus ei ole ju selles, kas seadus on hea või mitte, vaid küsimus on selles, kas haldusreform tuleb või mitte. Ja küsimus on selles, kas nende saabastega on võimalik seda haldusreformi teha, vastasel korral teda üldse ei tule. Ja nüüd ongi otsene küsimus: kas parem on see, kui reformi üldse ei tule, või see, kui ta ikkagi tuleb? Ilmselt on valik tehtud selle põhjal, et parem on, kui see haldusreform tuleb. Ja siit ongi võimalus edasi minna.
Kui vaadata aga Järvamaa lugu, siis selle valla, nn «soolika» moodustamise lugu on tõepoolest kehvake. See on tõepoolest selle seaduse miinus ja ma arvan, et tulevikus on see näide sellest, et ega see haldusreform lõppenud ei ole. Küllap see jätkub veel siin võib-olla järgmise nelja või isegi kaheksa aasta jooksul. Kindlasti on üsna keeruline nimetada edukaks niisuguseid soolikasvaldu, kus on väga raske leida identiteeti kuskilt Albu, Järva või Madise kihelkonna inimestel, kus on Albu vald praegu ja võib-olla teises otsas kuskilt endise Viljandimaa Pilistvere kihelkonda kuulunud inimeste vahel. Seda identiteeti on väga raske ette kujutada ühise omavalitsusena. Palju lihtsam on ette kujutada ühtset Järva identiteeti, millele annab nagu seda omavalitsust ehitada.
Aga ma mäletan ka seda, kust need lahkhelid Koeru valla puhul tulid, sest algselt need omavalitsused, püüdes vältida kramplikult Paidet kui maakonnakeskust, otsustasid, et teeme selle keskuse Karedale, kõige väiksema valla juurde. Siis olid nad kõik ühel nõul. Aga lõpuks, kui jõuti juba lõpusirgele, selgus, et Koeru kui kõige suurem tahaks ikka endale ja Järva-Jaani tahaks nagu endale. Ja siis nad läksid tülli, tegelikult nii väikse ja lihtsa küsimuse pärast, kus on valla keskus. Seetõttu see Koeru jagunemine siin toimuski. See on selline kurblooline käik nende asjade puhul.
Palun kolm minutit lisaaega ka!
 
Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.
 
Jaanus Marrandi
Nii see lugu kulges. Nüüd ongi selline dilemma – kas oleks olnud mõistlikum öelda käsukorras, et tehke nüüd see maakonnapõhine omavalitsus, olgu siis Võrumaal või olgu Järvamaal, või siis on omavalitsustel see algatusvõime või jääb see küla tasandile. Tegelikult on ju selge, et päris mõistlik oleks olnudki see Saaremaa näide, kus on suudetud omavahel kokku leppida ja võib-olla maakond ongi ühtne vald. Kindlasti oleksid niisugused näited ja võimalused olnud head ka väga paljudes teistes maakondades, kaasa arvatud Järvamaal. Kuigi Järvamaal on üks eriline moment see, et kindlasti Türi valla inimesed ei toeta ühtset Järvamaad, sest Türi ja Paide asi on peaaegu samasugune nagu Tallinna ja Tartu asi, ja ma ei tea, paljud sellised kohad on ilmselt veel. See ei ole väga tõenäoline. Kindlasti ei toeta Türi inimesed ühtset Järva valda. Ma arvan, et aeg nõuab ja tulevikku vaadates ühel hetkel kindlasti sinna jõutakse, olgu ta nelja või kaheksa aasta pärast, üle terve Eesti, kus see maakondlik mõõde tuleb hoopis tugevamini uuesti sisse.
Kui ma vaatan siin Vabaerakonna küsimusi, kus on palju suheldud Järva maavanemaga – see on väga positiivne! – ja siia on sisse toodud ka poliitiline motiiv, siis kas parema positsiooni huvides on keegi reformi korraldav erakond teinud valikud. Ma tooksin ka siia ühe väikse poliitilise vinjeti. Mul on hea meel, et Vabaerakond toetas katuseraha eest 5000 euroga Järva maavanema MTÜ-d, kus on kaks inimest, mis on korterisse registreeritud ja mis väga palju tööd ei ole teinud. On pahatahtlikke inimesi, kes väidavad, et see on kuidagi nagu poliitiliselt motiveeritud, aga mina seda ei usu, mina ei toeta seda mõtet. Mina arvan, et Vabaerakond ei ole ennast erakonnana võib-olla alati identifitseerinud, vaid sellise erakonnalaadse erakonnana või ühendusena pigem. Seetõttu niisugust mõtet mina ei kahtlusta. Mina arvan, et see on väga hea, kui toetatakse kohalikku kultuuri – olgu need MTÜ-d ühe, kahe, või viiekümne liikmega – ja toetatatakse kohalikku arengut. Seetõttu ma arvan lõpetuseks, et haldusreformiga on nii, et kindlasti see läheb nii, nagu nende reformidega kipub sageli minema – mõte on nagu üks, aga tulemus on teistsugune. Aga sellist võimalust, et omavalitustele mitte jätta otsustamisõigust, ilmselt ei olnud, sest sellisel juhul oleksid hoopis teistsugused debatid siin olnud. Siis oleks igal juhul koalitsiooni-opositsiooni vastandumisena tulnud positsioon, et see ei ole üldse võimalik, et kohalikke omavalitsusi ei arvesta. Aga see oleks võib-olla veel halvem variant olnud. Nii et me tegelikult peame selle lõivu täna lihtsalt maksma, et me jõuaksime ühel hetkel sellise mõistlikuma halduskorralduseni, kus on seda maakondlikku mõõdet rohke arvestatud, olgu Võru-, Järvamaa, või ükskõik missuguse teise omavalitsuse või piirkonna puhul. Nii et haldusreformiga julgelt edasi ja küll aeg annab arutust.
 
Esimees Eiki Nestor
Kalle Palling, palun!
 
Kalle Palling
Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Minul on tore ja hea meel siit puldist tõdeda, et haldusreformiga minnakse edasi, vaatamata sellele, et on räägitud nii ühte- kui teistpidi, et peaks midagi tagasi pöörama või midagi tegemata jätma. Ka mul on siin üsna huvitav olla, sest ma olen Käru valla elanik ja Käru vald on peagi saamas Järvamaa osaks. Nii et selles mõttes väga tore, aga ma ei tulnud siia pulti mitte sellepärast, et seda teile teatada. Lihtsalt tahtsin reageerida Külliki Kübarsepa väitele, kus ta tegi üleskutse, et peaminister Ratas astuks Reformierakonna kingadest välja. Ma arvan, et peaminister Ratas on seda kindlasti teinud suure kaarega, siin ei ole ühtegi kahtlust. Aga Vabaerakonnale lihtsalt – ja ma tean, et teil on seal oluliselt rohkem arvamusi kui vaid Külliki Kübarsepa arvamus –, et see väide siit, sellised üleskutsed on täpselt sellised, et kui mitte midagi muud enam öelda pole, siis sõima ja mõnita Refromierakonda.
Tuletan meelde, oleme siin opositsioonis teiega ühiselt ja opositsiooni ülesanne on pidada debatte ja rääkida sisust, mitte mingisugusest vormist. Ja ma arvan, et Jaanus Marrandi tõi siin hea näite katuserahade jagamise ja kõige selle kohta, mida te ise koos oma moraalimajakast Artur Talvikuga olete aastaid viljelenud. Ehk ma arvan, et kaks aastat on nüüd kohe täis Riigikogus, saage nagu hakkama kuidagi. Hakake erakonnaks, hakake poliitikat tegema, mitte siin kogu aeg süüdistama. Ja kui kogu missioon oli Reformierakond valitsusest välja saada, nii nagu Artur Talvik seda sõnastas sellel päeval, siis ongi teie missioon siin Riigikogus võib-olla lõppenud või vähemasti Arturi ja sinu, Külli, missioon. Lõpetaks vähemalt selle jura siin Riigikogus ära, et kogu aeg on vaja ühte erakonda kõikides maailma hädades süüdistada! Aga aitäh ja tunnustus valitsusele, et haldusreform saab lõpule viidud, sest tõesti, seda on aastaid oodatud, nii omavalitsustes kui valijate seas laiemalt. Aitäh!
 
Esimees Eiki Nestor
Sõnavõtus nimetati Külliki Kübarsepa nime ja nüüd ta ilmselt soovib midagi vastulauseks öelda. Palun!
 
Külliki Kübarsepp
Aitäh! Lausa kaks korda öeldi. Sõnum oli see, et eelmine valitsuskoalitsioon väga selgelt alustas haldusreformi tagantpoolt ja see ei ole mitte kuidagi Eesti arengule kaasa aidanud. Liiatigi see, et üks erakond on meil pea 17 aastat riiki valitsenud, on kogu maksu- ja bürokraatiasüsteemis olnud meie riiki taandarengusse viimas. Seetõttu oleks mina näinud peaministri partei poolt seda, et oleks haldusreformi piiride nihutamise küsimuses aeg natuke maha võetud, tempot alandatud, vaadatud üle need sisulised küsimused, mis sunnivad ühel või teisel moel vigade paranduseks ja siis alles algama see viimane protsess, millega täna alustati. See kriitika on selles mõttes õigustatud eelmise peaministri erakonna suhtes ja seepärast tuleks kasvada poliitiliselt suureks ja kannatada ka tõsiselt sisulist kriitikat.
 
Esimees Eiki Nestor
Läbirääkimised jätkuvad. Krista Aru, palun!
 
Krista Aru
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Head rahvaesindajad! Haldusreform on oluline ilmselt kogu Eestile. See, et me täna siin seda arutame, on ainult tervitatav. Selle juures ei ole mõtet meil hakata ütlema, sildistama ühte või teist poolt. Me kõik vastutame selle eest, et Eesti saaks haldusreformiga paremaks. Siin on üksikuid küsimusi, puudutavad need Järvamaa soolikat, puudutavad need Alutaguse valda, seda väga, väga vana ja auväärset kihelkonnanime Võnnu. Need on küsimused, millest me peamegi rääkima, avaldama erinevaid arvamusi ja katsuma leida tõesti kõik koos selle parima. See, et härra Kalle Palling hakkas süüdistama siin Vabaerakonda, kohe ehmatas mind. See ehmatas mind niivõrd, et ma tõusin püsti ja tahtsin öelda just nimelt seda, et ei ole vaja kutsuda ühel, teisel ega kolmandal ühe või teise sildiga,et sina oled see või too on too. See ei ole see tase, mida tegelikult Eesti Vabariigi Riigikogu XIII koosseis võiks endale üldse lubada. Meil on eriarvamusi ja eriarvamused on täiesti loomulikud demokraatias. Meil on eriarvamusi väga mitmetes küsimustes, aga nende juures ei tohi üksteise vastu viisakust kaotada. Aitäh ja jõudu meile haldusreformi õigeks lõpetamiseks!
 
Esimees Eiki Nestor
Nüüd nimetas sõnavõtja Kalle Pallingu nime, seega Kalle Pallingul on õigus vastulauseks. Palun!
 
Kalle Palling
Austatud esimees! Austatud peaminister, tõesti kahju, et te peate siin seda debatti kuulama. Minu reaktsioon oli aga kõigepealt Külliki Kübarsepa väitele, et astuge Reformierakonna kingadest välja ja tehke mõistlik haldusreform. Loomulikult võtan ma kõike seda isiklikult, sest ajal, mil Reformierakond valitsusvastutust kandis, oli haldusreform üks olulisemaid asju, milles toonane valitsuskoalitsioon kokku leppis. Ja see on tõesti reform, mida on oodatud aastaid. Nii et Kristale ja kõikidele teistele sõpradele Vabaerakonnast: tõesti vabandust, kui see kuidagi isiklikult teile hinge läks! Aga minule läks hinge Külliki Kübarsepa ütlus Reformierakonna suurte kingade kohta, kust soovitati välja astuda. Tõesti, tunnustus veel kord, Jüri, valitsusele, et haldusreformiga jätkati. Ma arvan, et tulebki suureks saada. Ei olegi kõikides asjades, mis on siin riigis halvasti, võimalik süüdistada Reformierakonda, sest selles konkreetses parlamendis on esindatud lausa kuue erakonna rahvasaadikud, kaasa arvatud Vabaerakonna liikmed.
 
Esimees Eiki Nestor
Minu hinges on soov anda sõna Helmut Hallemaale, palun!
 
Helmut Hallemaa
Hea esimees! Head kolleegid! Austatud peaminister! Minu hinges on soov sõna võtta. Saagem sõpradeks ja jäägem sõpradeks, kuigi haldusreform on kindlasti see teema, riigireformist rääkimata, mis kindlasti kutsub üles emotsioone, kutsub üles võitlema ja see on loomulik. Aga ma tooksin mõned päevad või tähtajad. Ehk täna on 20. veebruar, 24. veebruaril tähistame 99. sünnipäeva Eesti Vabariigil ja aasta pärast on see 100. 15. oktoobril me valime uusi omavalitsusi uutes piirides ja need hakkavad tööle 1. jaanuaril 2018. Tegelikult me lõpetame täna haldusterritoriaalset reformi, see on piiride ümberkujundamine, kujunemine, kahtlemata paraku mõnel pool joonistamine. Aga meil on aega koos aasta täita see haldus sisuga, anda juurde raha, ülesandeid, funktsioone ja viia ka nii palju riiki, jätta nii palju riiki kohtadele, kui on vajalik ja võimalik. Nii et ma arvan, et meil tuleb tõesti kiiresti tegutseda, aga piisavalt on aega. Mitu kuud, isegi peaaegu üle kümne kuu, nii et tegelikult on võimalik haldusreform 1. jaanuaril 2018, kui uued omavalitsused hakkavad reaalselt tööle, on nad tugevamad, võimekamad, sisulisemad ja neil on ka tõesti õigusi ja raha. Aitäh!
 
Esimees Eiki Nestor
Riigikogu liikmetel ei ole rohkem läbirääkimissoovi. Peaministril samuti. See päevakorrapunkt on ammendunud. Sellega on arupärimised läbi arutatud.