Esmaspäeval vastas peaminister Jüri Ratas riigikogus Vabaerakonna saadikute küsimustele, mis puudutasid haldusreformi Järvamaal.
Riigikogu liikmed ja peaminister arutasid Järvamaa saatust
23. veebruar 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Ratas pidi vastama üksnes viiele küsimusele, kujunes Järvamaa omavalitsuste liitumine riigikogulastele sedavõrd oluliseks teemaks, et nad kulutasid sellele ligikaudu tund aega.
Alljärgnevalt on lugeda poliitikute arvamusavaldusi Järvamaa haldusreformi kohta. Kogu tekst on loetav Järva Teataja digilehest.
Külliki Kübarsepp
riigikogu liige, Vabaerakond
Järvamaal Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koigi ja Järva-Jaani ühinemisel tekkiv Järva vald on geograafiliselt veider soolikas, mõni kutsub seda ka kikilipsuks. Seoses Koeru loobumise ja võimaliku liitumisega Lääne-Virumaa suunal süvenes see veidrus veel enam. Samuti on hästi kummaline, et Paide külje all olev Väätsa liidetakse hoopis Türi vallaga.
Alati ei pruugi olla omavalitsuste volikogude otsused just kohalikke inimesi ja olusid arvestav, kuivõrd seesama präänik on topeltpräänik. Mitte ainult omavalitsus ei saa vabatahtliku liitumise tulemusena tasu, vaid kompensatsiooni saavad ka need omavalitsusjuhid, kes on neid otsuseid teinud, aga suuresti lähtunud sellest, et nemad ei jää nii või naa tühjade kätega.
Jüri Ratas
peaminister, Keskerakond
Nõustun, et moodustatav Järva vald ilma Koeru vallata ei ole territoriaalselt terviklik.
Õpilasrände suunad näitavad ka, et Koeru on Järvamaa-suunalise rändega. Lisaks soosib praegune ühissõidukorraldus Koeru ühinemist Järvamaa suunaga.
Koeru ja Rakke valla ühinemine ei täidaks haldusreformi elanike arvu miinimumkriteeriumi. Koeru ja Rakke valla ühinemisel tekiks – no see on nüüd juba teoreetiline, eks ju? – 3783 elanikuga üksus. Haldusreformi analüüsinud eksperdid on leidnud, et kui liita Rakke, Koeru ja Väike-Maarja, ei hakka Väike-Maarja toimima Koeru piirkonna keskusena.
Antud juhul väga ei näe, et Järvamaa küsimuses oleks jäänud üles probleeme, mida peaks lahendama. Valitsus esitas ainsale Järva maakonna kriteeriumi mitte täitvale omavalitsusele ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ühineda Järva-Jaani, Albu, Ambla, Imavere, Kareda ja Koigi vallaga ehk moodustatava Järva vallaga.
Koeru vald on ajalooline Järvamaa vald ja asub Koeru kihelkonna piirides. Pärast 1938. aasta vallareformi asus piirkonnas Vainjärve vald keskusega Koerus. Piirkond pole kunagi olnud teiste maakondade koosseisus.
Jaanus Marrandi
riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Kui vaadata Järvamaa lugu, siis selle valla, nn soolika moodustamise lugu on kehvake. See on tõepoolest selle seaduse miinus ja ma arvan, et tulevikus on see näide sellest, et ega haldusreform lõppenud ole.
Küllap see jätkub veel võib-olla järgmise nelja või isegi kaheksa aasta jooksul. Kindlasti on üsna keeruline nimetada edukaks niisuguseid soolikasvaldu, kus on väga raske leida identiteeti kuskilt Albu, Järva või Madise kihelkonna inimestel, kus on Albu vald praegu ja võib-olla teises otsas kuskilt endise Viljandimaa Pilistvere kihelkonda kuulunud inimeste vahel.
Seda identiteeti on väga raske ette kujutada ühise omavalitsusena. Palju lihtsam on ette kujutada ühtset Järva identiteeti, millele annab seda omavalitsust ehitada.
Aga ma mäletan ka seda, kust need lahkhelid Koeru valla puhul tulid, sest algselt need omavalitsused, püüdes vältida kramplikult Paidet kui maakonnakeskust, otsustasid teha keskuse Karedale, kõige väiksema valla juurde.
Siis olid nad kõik ühel nõul. Aga lõpuks, kui jõuti juba lõpusirgele, selgus, et Koeru kui kõige suurem tahaks ikka endale ja Järva-Jaani tahaks nagu endale. Ja siis nad läksid tülli, tegelikult nii väikse ja lihtsa küsimuse pärast, kus on valla keskus. Seetõttu see Koeru jagunemine siin toimuski. See on selline kurblooline käik nende asjade puhul.
(Riigikogu stenogramm)