Kui hea tehingu tegi Koeru vald?

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Kõljalg
Kristjan Kõljalg Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Haldusreform on kulgenud üldiselt rahulikult ja emotsioone on olnud vähe. Siiski pakuvad Koeru kandi sündmused leiba nii ajakirjandusele kui ka emotsioone pealtvaatajaile.

Kristjan Kõljalg

Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse endine esimees

Miks ma arvan, et Koeru vald liitub siiski Järva vallaga, kuidas on selleni jõutud ja mida oleks mõistlik edasi teha?

Teame, et valitsus on asunud seisukohale sundliita Koeru vald Järva vallaga. Praegu on tegemist küll nii-öelda arvamusega, kuid võib väga suure tõenäosusega öelda, et selline on ka kevadine lõplik otsus.

Koeru ja Rakke valla ühinemist ei tule, sest neil kahe peale 5000 elaniku nõue ei täitu. Iseenesest oleks võinud mõlema sundühendada Järva valla või siis mõne Lääne-Virumaa omavalitsusega, et elanike miinimumhulka kokku saada.

Tegin petitsiooni keskkonnas küsitluse, kus uurisin, kas Koeru ja Rakke vald peaksid ühinemisel kuuluma Järvamaale. 84,7 protsenti vastanutest arvas, et peab. Koeru inimesi tundes tulemus loomulikult ei üllatanud.

Kui teha sama küsitlus Rakke valla inimestele, siis ilmselt saab täpselt vastupidise tulemuse. Võib üsna kindlalt öelda, et mõlemad peavad maakondlikku kuuluvust tähtsaks ega taha sellest loobuda.

Valitsus lähtus haldusreformi seaduses toodud omavalitsuse miinimumsuuruse nõudest. Kas need tingimused said läbirääkimiste osalistele tulla üllatusena? Vaevalt küll, sest seadus ei jäta teistsugustele ideedele just palju ruumi. Niisiis mindi bluffimise teed, olles teadlikud sellega kaasnevatest riskidest.

Ilmselt arvati, et bluff võib õnnestuda. Selle eelduseks võeti, et uus valitsus ei jätka haldusreformi, vähemalt senisel kujul, või siis asub juba kehtivat seadust muutma.

Kui mõistlik selline eeldus võis olla? Valitsus loobub haldusreformist, millel on selge avalikkuse toetus. Valusad sammud olid astutud: vaidlused peetud, seadus oli vastu võetud, riigikohus oma hinnangu andnud ja uus valitsus laseb reformi põhja. Kas tõesti?

Vaevalt küll, et see valitsus oleks soovinud minna ajalukku valitsusena, kes keeras tuksi ühe pikemalt vindunud reformi. Tulevikuks väike vihje: suhteliselt suure tõenäosusega käib liitumine kehtiva seaduse järgi ja järeleandmisi ei tule ehk seadust ei muudeta. Miks? Esiteks pole aega. Kui hakataks tingimusi muutma (loe: seadust muutma), siis ilmselt päris paljud ühineda otsustanud omavalitsused tahavad läbirääkimisi avada. Ilmselt ootaksid nemad samuti, et tingimused keeratakse paremaks ka neile. Tulemus on segadus, mida asub lõpuks lahendama kohtusüsteem.

Raskelt sündinud kompromiss, haldusreformi seadus, on olemas ja sellega tuleb minna lõpuni.

Üks oluline külg on kindlasti raha. Kõige lihtsam on seda mõista nii, kui vaadata, millise summa oleks Koeru vald saanud haldusreformi käigus, kui ta oleks ühinenud tähtajal ja volikogu algatusel. Summa oleks olnud 300 000 eurot.

Suure tõenäosusega võib öelda, et vähemalt poole ulatuses on vald sellest rahast ilma. Haldusreformi seaduses toodud tähtaeg volikogu algatusel ühineda on möödas ja nüüd tuleb ühineda valitsuse algatusel. Reeglid olid ju ette teada ja teistsugust tulemit oodata ei paista olevat mõistlik.

Püüan kõrvaltvaatajana aru saada, mis nihu läks. Ligi aasta pidasid kõnelusi seitse omavalitsust. Oli kuulda, et need olid pingelised. Samas paistis, et suudetakse näha suuremat pilti ning leitakse vastused ka kõige keerukamatele küsimustele.

Ja siis saabus pomm – ületamatuks probleemiks osutus tulevase vallamaja asukoht. Ilmselt üks vähem tähtsamaid punkte, kui arvestada kodanike heaolu, kuid selgelt emotsioonidest laetud.

Teatavasti on poliitika kompromisside kunst, aga seekord kõnelusi pidanud poliitikud mõlemal pool läbirääkimiste lauda minu hinnangul ebaõnnestusid. Vallamaja asukoht on iseenesest sümboolse tähendusega, sest enamik probleeme, mida omavalitsusega ajada, on tänapäeval võimalik lahendada e-kanaleid pidi.

Kodanikele ilmselt peale sisemise uhkustunde ja teadmise vallamaja asukoht mingit suurt eelist poleks andnud. Omavalitsuses töötavad ametnikud saavad muuhulgas ka kaugtööd teha. Siiski tundub, et vallamaja loogiline asukoht oleks olnud Koeru.

Kas nüüd on kõik võimalused Koeru valla ühinemiseks Järva vallaga kadunud ja enam midagi parandada ei anna? Usun osaliselt vastupidist, kui mõlemad pooled sammu tagasi astuvad ja kompromissis ühist kasu näevad.

Selge on see, et see on väga keeruline, kuid tulevase Järva valla kodanikku läbirääkimiste keskmesse seades täiesti võimalik. Emotsioone taaskord laua taha lasta pole mõtet. Kodanikule on oluline, kas perearst võtab vastu ning kas lapsed käivad ajakohases lasteaias ja koolis.

Mõtleme hetkeks tulevikule. Tuleb sundliitmine ning Koeru volinikud püüavad üksnes selle vastu võidelda ja mitte koostööd teha. Tulemus on veelgi kehvemad tingimused ühinemisel.

Ühtlasi kandub see probleem edasi volikogu järgmisse koosseisu, kus asutakse ilmselt teiste ühinenud piirkondadega kaevikusõda pidama. Tulemus on jällegi kehvemad tingimused koerukatele, sest teised piirkonnad ilmselgelt koonduvad sellises olukorras.

Seega ainuke mõistlik viis praegusest olukorrast edasi liikuda on asuda Järva vallaga läbirääkimisi pidama. Lõpuks on oluline, et eluolu paraneks ka Koeru valla territooriumil ning sellega peavad arvestama kõik Järva valla läbirääkimiste osapooled.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles