Hobitalu perenaine soovib aretada sajas värvitoonis kanamune

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast nelja aastat aretustööd munevad Koigi valla Mäeotsa talu perenaise Maarja Koivuoja kümme eri tõugu kana ja nende ristandite ja ristandite ristandid rohelisi, siniseid, pruune, roosasid ja nüüd ka kollaseid mune.
Pärast nelja aastat aretustööd munevad Koigi valla Mäeotsa talu perenaise Maarja Koivuoja kümme eri tõugu kana ja nende ristandite ja ristandite ristandid rohelisi, siniseid, pruune, roosasid ja nüüd ka kollaseid mune. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Koigi vallas Vaali külas elav hobitalu perenaine Maarja Koivuoja võttis eesmärgiks saada oma kanadelt Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks sajas värvitoonis mune.

Neljapäeval pesadest mune korjama minnes avastas Koivuoja kollase koorega muna. «Olin väga rõõmus, see on mul vähemalt neljakümnes värvitoon,» ütleb ta. «Võtsin tänavu ju eesmärgiks saada järgmisel aastal oma kanadelt sada värvitooni. Vaatan, kas õnnestub.»

Siiani on Mäeotsa talu perenaise Maarja Koivuoja kümned eri tõugu kanad ja nende ristandite ja ristandite ristandid munenud rohelisi, siniseid, pruune ja roosasid mune. «Tänane kollane toon on jälle midagi uut. Tegelen aretusega neljandat aastat ja iga aastaga saan aina kogenumaks. Aretus on väga põnev ja meeldib mulle,» ütleb ta.

Nii ei aja Koivuoja tibude koorumisel taga nende kogust, vaid huvitub nendelt saadavate munade värvist. «Praegu pole värvivalikus näiteks šokolaadipruune toone, sest neil kanadel on munemispaus ja noored pole veel munele hakanud,» selgitab ta.

Kogu aretustegevus on Maarja Koivuojal korralikult kirjas. Teisiti ei saakski. Mälu peale sellistes ristandite ja ristandite ristandite ristamises loota ei saakski.

Ka kooliaegse kunstiõpetuse tunni teadmistest on suur abi, sest tead, kui vähe on vaja värvitooni muutuseks. Koivuoja selgitab, et kui kunstitunnis sai rohelise ja roosa värvi segamisel pruune toone, siis linnufarmis saab sinise ja pruuni ristamisel näiteks rohelisi toone. «Munakoore värvitoon sõltub sellest, kui palju ta saab punalibledest koore värviks vahendeid või sellestki, kui suur on muna,» ütleb ta.

Värvitoonile paneb siiski aluse inimene. «Tuleb teada, milliseid värvitoone munevaid kanu millise kukega ühes karjas hoiad. Nii muudkui katsetad. Ega seda ongi keeruline selgitada,» lausub Koivuoja naerdes.

Munast koorub tibu 21 päevaga ja tibu hakkab munele nii viie, ristatud tõud ka kuni seitsme kuu pärast. Sellega põnevus veel ei lõpe, sest Koivuoja selgitusel võib üks kana muneda veel mitmes värvitoonis mune. «Pole nii, et saan ühelt kanalt vaid ühte värvi rohelise koorega mune. Neid võib ristamise tulemusel olla kuni viit tooni, rohelise sekka näiteks siniseid, ja pole ka mingi ime, kui sama kana annab vahepeal täitsa tavalise valge muna,» paljastab Koivuoja oma aretustöö saladusi.

Kanadelt värviliste munade saamisest on üsna palju internetist lugeda ja Koivuoja meelest tulebki algteadmisi hästi vallata. Üsna täpselt on kirjas, milliste tõugude ristamisel milline munakoore värv võib tulla.

Et Koivuoja kasutab oma linnukarjas ristamiseks juba mitmeid ristandeid, siis on tal suurem lootus näha aina põnevamaid värvitoone. «Uute ristandite saamisel võtan aluseks enamasti šokolaadipruune kanamune andva tõu Black Copper Maransi ja sinise koorega kanamune tootva Lavendel Araucana tõugu linnud, kuid oma ristamistega olen saanud ka näiteks Bantami tõugu kanad eri värvi mune munema,» selgitab ta ja lisab: «Põnev, põnev maailm!»

Üks on aga kindel: muna värviline toon selle sisu ei muuda. Vähemalt Koivuoja viieliikmeline pere pole oma kodukanade munadel küll koore värvilisuse tõttu mingit maitsevahet täheldanud ja pole seda öelnud ka need, kes on nende talu munasid kasutanud. «Kanamuna maitseomadused sõltuvad ikka rohkem söödast kui aretusega saadud munakoore värvitoonist,» ütleb ta.

Kui pere saab valmis inkubatsioonikeskuse ja sellele tunnustuse, lubas Koivuoja, et hakkab tibusid rohkem müügiks tootma. «Kindlasti on ju teistelgi soov saada värvilisi mune munevaid kanu,» märgib ta.

Et keegi linnukasvatajatest Järvamaal värvilisi kanamune toodaks, pole siiani Marju Koivuoja kõrvu kostnud. Küll teab ta sellise huviga kanakarja omajaid nii Lõuna-Eestis kui ka Harjumaal.

KOMMENTAAR

Tiina Piirmets

Albu vallas Mägede külas asuva Punamäe talu perenaine

Kasvatan ise mahekanu ja minu meelest on soov saada kanadelt värvilisi mune väga vahva ettevõtmine. Värvilisi mune ise tootnuna tean, et see on vaid tubli järjepideva töö vili. Suutsin ise värvilisi mune toota vaid näpuotsaga.

Soovin Koigi valla kanakasvatajale vaid edu oma ülla eesmärgi saavutamisel. Kõrvaltvaatajale võib ju tunduda, mis see siis ikka pole. Tuleb lihtsalt vastavat tõugu kanu soetada või neid ise «tibutada», kuid see on suur töö.

Mahemunade müügiga tegelejana ei saa ma jätta lisamata, et lastele kindlasti meeldib osta selliseid vahvaid assortiikarpe, kus kõik munad on ise värvi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles