LUGEJA ARVAB

Tänase lehe spordikülgedel anname ülevaate, millises seisus on meie kergliiklusteed, mida kasutavad ka paljud harrastussportlased.

Oma sõna soovis sekka öelda mitu kergliiklusteede sagedast kasutajat.

Meil on julgelt pool aastast selline, kus külmetab. Ja kuna kergliiklusteid ei soolatata, siis tekib neile palju kiiremini must jää.

Kuuldes, et näiteks Pärnu tänava lõppu tuleb jupp kergliiklusteed ja peagi on täienemas ka ring ümber Paide linna, saatsin linnapea Siret Pihelgale kirja ja palusin, et nad ometi tuleksid praegusest stambist välja ja telliksid kergliiklustee veidi teisiti.

Seda enam, et see oleks ilmselt odavam. Jooksjad ja rattasõitjad oleksid palju õnnelikumad, kui tee servas oleks kruusariba. Seda võib vabalt võtta asfaldi arvelt.

Viimatine soovitus võeti vastu, kuid näha on, et kuhugi ei jõudnud.

See tuli meelde, kui viimati jooksin õhtul Türilt Paidesse ja uisutasin mööda kolm meetrit laia liuvälja. Võib näha ka teisi jooksjaid, kes kahlavad kasvõi tee ääres rohus, et ei peaks oma jalgu asfaldil taguma.

Neeme

Mina tahaksin rääkida kergliiklusteedest sellest vaatenurgast, kuidas neid hooldatakse. Nimelt sõidab talvel sinna peale rasketehnika, et seda lumest puhtaks lükata. Sama võib juhtuda suvel, kui kergliiklusteid puhastatakse.

Kuna tee on õhuke, vajutab rasketehnika rehv sinna oma mustri ning hiljem jalgrattaga mööda kergliiklusteed sõites ja traktori jälge sattudes on ratast väristav ja väga häiriv vibratsioon garanteeritud.

Ma arvan, et rulluiskudega sellises jäljes sõites on asi veel hullem. Olen mõelnud, et mõnel palavamal suvepäeval, kui asfalt on pehme, tuleks väikese teerulliga kergliiklustee uuesti siledaks sõita ja see peaks olema üks sellise tee hooldamise osa.

Martin

Marsruut Paide–Türi mõni aasta tagasi. Kahekesi rahulikult vändates, teisi rattureid/jalakäijaid polnud. Kirna mäest alla veeredes tegi keegi järsku tagapool looma häält, ehmatas päris korralikult.

Loom ta polnud, välimuse ja ratta põhjal pigem ülipühendunud sportlane. Tuiskas põhjagaasiga mööda ja kadus varsti silmapiiri taha. Lisaks on veel omaette ratturid need, kes pole nähtavasti kuulnudki, et rattal peavad ka tuled olema, või kummal teepoolel oleks õige sõita. Arenemisruumi on kõvasti.

Ivo

Viisu–Paide lõigul on rulluiskudel liiklemine võimatu, kuna teerajal on oksi ja kive. Võiks olla puhtam tee. Muidu liiklemine korras.

Aivi

Marsruudil Paide – Türi-Alliku on rulluiskudel liigelda halb, teel on kive ja oksi. Olen näinud, kui enne mind sõitjad kuuseokstega kive ära pühkisid. Jalgsi liiklejad ei taha igakord viisakusreeglitest kinni pidada. Sõida või otsa, aga ühele poole teed nad ka ei hoia.

Merle