«Meie ei teeni rikkurite huve, meie muretseme lihtinimese pärast!» Kindlasti olete kuulnud selliseid hüüatusi poliitikute suust korduvalt ja korduvalt. Eriti armastavad lihtinimese huvide eest seismist rõhutada Keskerakonna ja sotside demagoogid.
Eesti rikastub ettevõtlust soodustades
23. märts 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Madison
riigikogu liige, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees
On täiesti ilmne, et poliitik peab hoolitsema ühiskonna tasakaalustatud arengu eest. Ent lihtinimese ja rikkuri (kelleks tavaliselt peetakse ettevõtjat) vastandamine on võte, mis võib küll tuua poliitikule lühiajalist edu vähem teadliku kaaskodanike hulgas, kuid tegu on siiski valija eksitamisega.
Esiteks on tänapäeval paljud nii-öelda lihtinimesed ise endale tööandjad ehk ettevõtjad. Teiseks on mitte-ettevõtjate heaolu otseses sõltuvuses sellest, kui hästi läheb ettevõtjatel.
Maailma kogemus on korduvalt näidanud, et jõukuse, tööhõive, palkade ja elatustaseme kasvu toob väikeettevõtluse edendus. Kui ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi ka meie lasteaedadel, koolidel, politseil, haiglatel, kaitseväel ja teistel riigiasutustel.
Ometi käituvad meie viimase aja valitsuserakonnad selle ilmselge põhimõtte vastu: tahetakse olla Robin Hoodid, kes võtavad rikastelt ja annavad vaestele.
Eelmine, Taavi Rõivase valitsus näitas, et väikeettevõtluse edendus nende prioriteetide hulka ei kuulunud. Selle asemel lajatati kogu ühiskonnale maksutõusu kobareelnõuga, mis hoopis pärsib ettevõtlust.
Jüri Ratase valitsuse ametisse astumist saatsid suured lootused – ehk murrab uus võimuliit Reformierakonna 17 valitsemisaastaga tekkinud stagnatsiooni Eesti majanduses. Seisak murti, aga valitsuse järgnevad sammud tekitavad ettevõtjates hoopis õudu.
Kõigepealt jäi kasutamata võimalus tõmmata pidurit kahjulikule kobareelnõule. Ideoloogiliselt sobisid need maksutõusud Sotsiaaldemokraaktlikule Erakonnale ja Keskerakonnale suurepäraselt: sotsialistlike erakondade valitsemist iseloomustavad kõrged maksud ja ümberjagamispoliitika.
Sotsialistile pole oluline, kuidas ja kust raha tuleb, tema tõmbaks kapitalisti võlla ja jagaks tolle püksitaskust leitud varanduse oma äranägemise järgi laiali, küsimata, millisest taskust tuleb raha järgmisel päeval.
Uus valitsus tahab hakata ellu viima ettevõtjate häbimärgistuse poliitikat. Kohustusega hakata erimärgistama ettevõtete autosid antakse kogu ühiskonnale mõista, nagu oleksid ettevõtjad petturid.
Ossinovski suhkru- ja alkoholipoliitika näitab samuti ilmekalt, millises suunas Eesti majanduspoliitika teel on: rohkem piiranguid, rohkem regulatsioone, üleüldine hinnatõus.
Tegelikult peaksime majanduse edenduseks liikuma just vastassuunas ning lõpetama jaburate eurodirektiivide ja muude bürokraatlike tõkete agara (loe: ogara) järgimise.
Kui tahame, et meie riik ja rahvas saaks rikkamaks ja majandus edeneks, siis on kõige olulisem langetada maksukoormust. Tõsi, eelmise valitsuse kavandatud sotsiaalmaksu vähendamine üks protsent poleks andnud soovitud tulemust, aga praegune koalitsioon otsustas sotsiaalmaksu langetamisest sootuks loobuda.
Ometi annaks väiksem sotsiaalmaks ettevõtluse arengule kogu riigis jõulise tõuke. Praegu peab Eestis alustav ettevõtja juba esimesest tegutsemiskuust maksma sotsiaalmaksu täie rauaga ehk 33 protsenti ning võrdselt juba jalad alla saanud ettevõtjatega.
Hullemas seisus on need ettevõtjad, kes loovad väikepiirkondades töökohti osalise tööajaga ning maksavad töövõtjale tihti pool miinimumpalga alammäärast. Sotsiaalmaksu maksavad nad aga miinimumpalga täissumma arvestuses. Just seepärast on ausal inimesel nii keeruline hakata töökohti looma.
Näiteks naabrid lätlased on vabastanud alustava ettevõtja üldse sotsiaalmaksust ja kehtestatud on hoopis 15protsendine maks käibelt. Seega, mida suurem on käive, seda paremad võimalused on ka ettevõtjal makse maksta.
Kui tahame riigina saada jõukamaks, siis pole meil muud valikut, kui peame tegema väikeettevõtlusega alustamise ja tegelemise lihtsaks, meeldivaks ja ihaldusväärseks. Pelgast jutust, et Eestis saab registreerida firma internetis 15 minutiga, ei piisa.
Tuleb lõpetada ettevõtja pidamine külakurnajaks, keda riik võib viiel erineval moel peksta.
Lõpetada tuleb ka ettevõtja ja tavainimese vastandamine. Kui praegused juhtpoliitikud sellest ise aru saada ei taha, tuleb neile seda meelde tuletada valimistel.