Ambla vallavanem, Reformierakonna Järvamaa piirkonna esimees
Läbirääkimised kestsid üks aasta, üks kuu ja üksteist päeva. Osales kaheksa valda, kellest kuus otsustasid ühineda. Läbirääkimistel osales 85 volikogu liiget, kes lähtusid oma otsuste tegemisel sellest, mis on parim nende kogukonnale. Toimus lugematu arv külakoosolekuid ja arutelusid. Soovitan kritiseerijatel, eriti riigikogu liikmetel, lugeda ühinemislepingut ja uurida Järvamaa omavalitsuste koostegemisi.
Riigireformi käigus valdadele üle antavaid ülesandeid korraldatakse juba aastaid Järvamaal koos ning oleme Eestis paljudele eeskujuks. Olgu selleks ühistranspordi korraldamine, maakondlik arendustegevus, laulu- ja tantsupeod või jäätmehooldus. Järva valla ühinejad seisavad kogukondliku omavalitsuse eest. Eesmärk on muutuvates tingimustes tagada kvaliteetne elu maapiirkonnas ja teha regionaalpoliitikat läbi haldusreformi.
Ühise omavalitsuse loomise loogika on asumipõhine lähenemine, see tähendab, et meil on asulad, millest igaühel on õigus jääda ellu ning sünergias arendada edasi maaelu. Ühinemise käigus ei lõhuta ühtegi hästi toimivat süsteemi ega teenust. Ühinenud omavalitsus on võrgustikupõhine omavalitsus, milles erinevad asulad toetavad üksteist.
Enne kritiseerima asumist soovitan Vabaerakonda kuuluvatel riigikogu liikmetel tutvuda kohalike inimeste tehtud otsustega, mitte pelgalt kaardile pilku heita. Seejärel võime argumenteerida sisulistel teemadel. Oluline on meeles pidada, et ühinemine ei pea käima mööda poeteed, vaid ikka omavalitsuste ülesannete kaudu.
/nginx/o/2017/01/25/6277099t1h91e9.jpg)