Ambla vallavolikogu aseesimees
Ma ei võta sõna ülejäänud Järva valla endiste omavalitsuste inimeste nimel, aga võin kinnitada, et Ambla vallas osales 29 protsenti hääleõiguslikest elanikest ühinemislepingu hääletusel ja tervikuna 60 protsenti osalenutest oli selle vastu. Esimeses hääletuspunktis, mis hõlmas Ambla ja Käravete kandi inimesi oli lepingu ja sellise valla moodustamise vastu 85 protsenti hääletanutest. Siit võib leida vastuse küsimusele, kas kohalikud elanikud said enda arvamuse ja soovide järgi tehtud tulemuse või said seda lepingu poolt hääletanud vallavolinikud ja ametnikud, kes jätsid elanike arvamuse lihtsalt tähelepanuta.
Tõepoolest toimus enne ühinemislepingu allkirjastamist ridamisi koosolekuid, sealhulgas Ambla vallas viis koosolekut. Lisaks sellele, et neli neist läks üsna tuliselt ja suure rahulolematuse meeleolus, jäi vastuseta küsimus (esitatud Aravetel ja Roosnas), mis muutub reformi käigus paremaks, millest tuleb rahaline kokkuhoid, kui see on seatud riiklikult reformi eesmärgiks? Käravetel toimunud koosoleku tulemuse pidi vallavanem viima volikogusse aruteluks, aga seda ei ole tänaseni veel toimunud.
Omaette aruteluteema on elanike ja omavalitsuse suhestumine. Seda eriti käimasoleva reformi taustal. Mis on esmatähtis? Kas omavalitsus kui selline, või selle omavalitsuse moodustav rahvas. Järva vallas on esimesele kohale seatud see esimene – valitsemine, korraldamine, toimimine, võrgustumine ja veel hulk sarnaseid tegusõnu. Need, kes on arvanud, et esimesele kohale tuleks seada inimeste igapäevased toimingud – haridus, lastehoid, terviseteenused, elukondlikud toimetamised, on kui poeteel liikujad. Karl Marx kirjutas baasist ja pealisehitusest ligi kakssada aastat tagasi. Kui empaatia puudub, siis võiks lugeda. Tänaseks oleme vastandlikel positsioonidel – ametnikele sõidutee ja elanikele poetee. Kuskohas nad tulevikus kohtuma hakkavad?
