Viimastel nädalatel on apteeki sattunud palju inimesi, kes kurdavad nohu üle ja soovivad leevenduseks nohurohtu, kuid sageli selgub, et tegemist pole viirusliku nohu vaid hoopis allergiaga.
Allergiahooaeg jõudis pärale
5. aprill 2017, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apotheka proviisor Kristiina Sepp ütles, et valdav osa inimestest pole kunagi teinud ühtki allergiatesti ja seega ei oska nad arvestada võimalusega, et kevadel ilmutav nohu pole mitte viirushaigus vaid hoopis allergia.
„Seetõttu kohtume apteegis tihti inimestega, kes on väärkasutanud erinevaid nina limaskesta turset alandavaid spreisid, mida tegelikkuses pikemaajaliselt üldse kasutada ei tohi. Nende pikaajaline tarvitamine tekitab omakorda limaskesta turset, kahjustust ja ravimist tingitud nohu,“ selgitas ta.
Praegu kutsuvad inimestel allergilisi nähte esile peamiselt lepatolm, peagi ka sarapuu- ja kasetolm. Samuti võib ärritusnähte põhjustada tänavatel lenduv linnatolm. Sepp selgitas, et kui tavaline nohu kestab seitse kuni kümme päeva, algab nina kihelusega ja eritis on algul vesine ning muutub hiljem paksemaks, siis allergilise nohu korral on tavaliselt põletikulised nii nina limaskest kui ka ninakõrvalurked. «Sagedasemad allergia sümptomid on aevastamine, vesine nohu ja silmade sügelemine ning punetus. Võib tekkida ka kihelev sügelustunne kurgus, köha, hingamisraskus ja kõrvade sügelus,“ rääkis Sepp.
Sepa sõnul on allergilise nohu korral vaja regulaarselt nina tolmust ja allergeenidest puhtaks loputada. Seda võib teha merevee, soolalahuse või füsioloogilise lahusega. Kui sellest pole abi, tuleb võtta päevas üks tablett allergiaravimit. Vesiste ja kipitavate silmade korral on abiks rahustavad, puhastavad ja silmi niisutavad silmatilgad. Kindlasti aitab sümptomeid leevendada ka õues prillide kandmine ning silmadele regulaarselt puhkuse andmine. «Kaebuste tekkimisel on mõistlik esimesel võimalusel apteeki pöörduda ja apteekriga nõu pidada, kuidas allergia sümptomeid leevendada. Tõsisemate kaebuste korral tasub aga perearstiga konsulteerida,“ lisas Sepp.
Kui allergeen on teada, tuleks seda võimalusel vältida. Õietolmuallergia haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, kuivade ilmade ajal on seetõttu soovituslik viibida õues vaid hommikuti ja õhtuti. Ka pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt.
Õietolmu koguseid õhus on võimalik jälgida Eesti allergialiidu kodulehel.