Nõgestesse uppunud suvemajas peitis end päriskodu

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Suured haneparved vuhisevad pea kohal. Lendavad peaaegu hääletult, nii et suvemaja otsingul Tallinnast Järva-Madisele sattunud ja siia kodu rajanud Berit ja Paul Tomlinson saavad vaid vaikides teineteisele silma vaadata ja mõelda: siin on tõesti rahulik.

Seda idülli ei lõhu isegi lähedalt mööduv maantee. Asjaolu, et maailmas on lisaks Inglismaalt pärit Paulile, Pärnust pärit, kuid 18 aastat Tallinnas ja selle lähiümbruses elanud Beritile ning nende tütardele Marta-Annile ja Bergitta Bibile veel teisigi, saab selgeks alles siis, kui nad näed samal maanteel autode tuledevihku.

Just nagu linnud on möödujadki kusagilt tulemas ja kuhugi minemas, kuid teeäärset roheka puitvoodri ja peakivimüüridega majakest ning selle elanikke nad ei häiri. Sahin, sel korral juba suverehvid, mitte naastuklõbin, ja auto on möödas. Taevas on uued linnuparved.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles