Põlenud hoone omanik vaidlustas linna otsuse kohtus

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hofmanni villa «kolmas hingamine» saabus 1924. aastal, kui seal avas uksed Paide puu- ja rauatöökool.
Kuigi Paide linnavolikogu oli juba mitu aastat veeretanud plaani ja hellitanud lootust üldhariduskoolide kõrval ka tööstuskool avada, oli haridusministeerium veel 1924. aasta kevadelgi raha riigi eelarvest eraldades seda meelt, et vastav ametikool alustab tööd hoopiski Türil.
Mitmed argumendid, kaasa arvatud see, et Paide linn lubas võtta pooled kooli ülalpidamiskulud enda kanda, ja ka see, et toona polnud Türil veel elektrit, Paides aga juba oli, kallutas otsustuse siiski Paide kasuks.
Kool nimega Järva maakonna ja Paide linna kolmeaastase kursusega puu- ja rauatöökool Paide linnas registreeriti 1. novembril 1924, juhatajaks määrati Danzigi tehnilise ülikooli masinainseneri diplomiga August Rode.
Esimesel aastal võeti kooli 72 õpilast, menukaimaks erialaks oli rauatöö. Rauakooliks või siis töngiks (tuletisena tööstuskoolist) seda õppeasutust läbi aastakümnete kutsuma jäädigi. Ka siis, kui kool juba tööstuskool nr 9 (vt mustvalge foto aastast 1951), kutsekool nr 25 ja 1960ndate lõpust kutsekeskkool nr 25 nime kandis.
Kunagise Hofmanni villa ümber ehitati tööstuskooli tarvis mitmeid uusi õppe- ja abihooneid, kuid tänase Järvamaa kutsehariduskeskuse asukoht on jätkuvalt seal, kus see 1924. aastal alustati. 
1996. aasta 16. märtsi Järva Teatajas ilmus artikkel «Kutsekool müüb maha Paide linna visiitkaardi», kus direktor Lembit Veermaa tunnistas, et kuna kutsekool vana õppehoonet otstarbekalt majandada ei suuda, samas pole koolil seda maja ka tarvis, on mõistlikum hoonest loobuda.
Ka Paide linn polnud huvitatud maja tagasisaamisest: see loovutati ASile Tako KMP, millest hiljem sai AS Ferro. Käsikäes Ferroga püüdiski kutsekool leida hoonele teistsugust rakendust: 1987. aastast saati toimus majas ehitustegevus sihiga avada seal hotell. Alates 1993. aastast leidis hoones endale kodu KEA keskus.
Pärast KEA koolituskeskuse sulgumist ootas maja taas uusi väljakutseid. Kuid kindlasti mitte sellist, mis teda tänavu 9. juuli pärastlõunal tabas: punane kukk hävitas kunagise uhke villa ja kauaaegse koolimaja jäädavalt.
Hofmanni villa «kolmas hingamine» saabus 1924. aastal, kui seal avas uksed Paide puu- ja rauatöökool. Kuigi Paide linnavolikogu oli juba mitu aastat veeretanud plaani ja hellitanud lootust üldhariduskoolide kõrval ka tööstuskool avada, oli haridusministeerium veel 1924. aasta kevadelgi raha riigi eelarvest eraldades seda meelt, et vastav ametikool alustab tööd hoopiski Türil. Mitmed argumendid, kaasa arvatud see, et Paide linn lubas võtta pooled kooli ülalpidamiskulud enda kanda, ja ka see, et toona polnud Türil veel elektrit, Paides aga juba oli, kallutas otsustuse siiski Paide kasuks. Kool nimega Järva maakonna ja Paide linna kolmeaastase kursusega puu- ja rauatöökool Paide linnas registreeriti 1. novembril 1924, juhatajaks määrati Danzigi tehnilise ülikooli masinainseneri diplomiga August Rode. Esimesel aastal võeti kooli 72 õpilast, menukaimaks erialaks oli rauatöö. Rauakooliks või siis töngiks (tuletisena tööstuskoolist) seda õppeasutust läbi aastakümnete kutsuma jäädigi. Ka siis, kui kool juba tööstuskool nr 9 (vt mustvalge foto aastast 1951), kutsekool nr 25 ja 1960ndate lõpust kutsekeskkool nr 25 nime kandis. Kunagise Hofmanni villa ümber ehitati tööstuskooli tarvis mitmeid uusi õppe- ja abihooneid, kuid tänase Järvamaa kutsehariduskeskuse asukoht on jätkuvalt seal, kus see 1924. aastal alustati. 1996. aasta 16. märtsi Järva Teatajas ilmus artikkel «Kutsekool müüb maha Paide linna visiitkaardi», kus direktor Lembit Veermaa tunnistas, et kuna kutsekool vana õppehoonet otstarbekalt majandada ei suuda, samas pole koolil seda maja ka tarvis, on mõistlikum hoonest loobuda. Ka Paide linn polnud huvitatud maja tagasisaamisest: see loovutati ASile Tako KMP, millest hiljem sai AS Ferro. Käsikäes Ferroga püüdiski kutsekool leida hoonele teistsugust rakendust: 1987. aastast saati toimus majas ehitustegevus sihiga avada seal hotell. Alates 1993. aastast leidis hoones endale kodu KEA keskus. Pärast KEA koolituskeskuse sulgumist ootas maja taas uusi väljakutseid. Kuid kindlasti mitte sellist, mis teda tänavu 9. juuli pärastlõunal tabas: punane kukk hävitas kunagise uhke villa ja kauaaegse koolimaja jäädavalt. Foto: Kaarel Aluoja erakogu

Seoses sellega, et endise KEA keskuse omanik vaidlustas kohtus linnavalitsuse korralduse lammutada põlenud hoone puitkonstruktsioonid 31. märtsiks, lükkub edasi ka varemete lammutamine.

Paide linnavalitsuse teatel peavad pooled kokkuleppe saavutama 21. aprilliks.

Endine Hoffmanni villa sai tulekahjus tugevasti kannatada mullu suvel. Et põlenud hoone riivab silma ning on lagunemisohtlik, tegi linnavalitsus ettekirjutuse hoone omanikele see lammutada ning ala korrastada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles