Riigigümnaasium Paides – hea mõte konarlikule kohale

Tarmo Hints Foto: Internet

«Paide riigigümnaasiumi kannatused» võiks olla selle loo pealkiri, kui võtta appi pisut goethelik maailmapilt.

Tarmo Hints

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Paide osakonna esimees

Mõte on suurepärane igal juhul. Nagu võib aru saada, siis peaksid kõik asjad korras olema. Minister on andnud oma allkirja. Oleme aga lahked ja saame koolimaja millalgi ka valmis. Tore teada!

Kui vaadata nüüd koolimaja asupaika, siis tekib nii kahtlusi kui ka kõhklusi. Esimene küsimus on, milleks just sinna. Kas Paides ei ole koolimaju, mida annaks pisut kõpitseda ning ongi valmis ka meil oodatud ja loodetud riigigümnaasium. Ehk isegi sel sügisel.

Miks peaks igasuguse loogika vastaselt üritama teha riigigümnaasiumiks maja, mille lõpliku valmimise tärmin võib lükkuda teadmatusse kaugusse, kui on olemas juba valmis koolihooned, mida annaks sättida.

Võtame näiteks kutsehariduskeskuse hoone. Muuseas, Põhjamaid eeskujuks võttes võiks ju kutsekool ja gümnaasium asuda ühes majas. Millegipärast on meil visalt kadumas suhtumine, et kutseharidus on midagi teisejärgulist ja gümnaasiumiharidusega kokku ei sobiks.

Kaldun arvama, et põhjused ei ole seotud gümnaasiumi ja kutsehariduskeskuse omavahelise sidumisega. Ärgem saagem valesti aru. Mul pole mitte midagi selle vastu, et Paide vanalinna maja saaks korda. Ammu oleks aeg sinna midagi teha.

Kuid riigigümnaasium ei ole kindlasti see, mis sellesse majja sobiks. Selle kahjuks räägib juurdeehitiste mõte. Kas on keegi mõelnud sellele, kuidas näiteks juurdeehitis võib mõjutada Vallimäge ning seal asuvaid varemeid ja Vallitorni? Hakatakse ju põhimõtteliselt ehitama Vallimäe all.

Või kui ehituse käigus leitakse midagi Vallimäe ümbrusest, mis pakuks huvi arheoloogidele? Paide ajalugu arvestades võib see olla täiesti mõeldav. Sel juhul igatahes kooli ehitus katkeb ja teadmata ajaks võtavad Vallimäe all koha sisse arheoloogid.

Lisaks tasuks mõelda parkimisele. Tulevane koolihoone asuks väga kehvas kohas. Autoga ligipääs peaaegu puuduks. Ainuke koht, kuhu saab autod jätta, on kiriku juurde, mis teeb sellisel juhul, kui koolis on mõni suurem sündmus, platsi praktiliselt läbimatuks.

Ajakeskuses töötanuna

tean, et näiteks osa bussijuhte, kes ajakeskusse külalisi tõid, ei teadnud võimalusest sõita otse ajakeskuse juurde. Samal ajal korraldatav suurem üritus koolis ja kiriku juures peatuvad bussid teevad selle, et piirkond on lihtsalt suletud. Kas on keeruline aru saada, et sellise tulemuseni see paraku jõuab?

Vihjena tasuks meelde tuletada, et näiteks kutsehariduskeskuse juures asub ka parkla, millel ei peaks olema mahutavusega probleeme.

Tegelikult on antud küsimuses Paide linnavalitsusel mõtteainest küllaga. Arusaadav on see, et minister Mailis Reps on andnud oma allkirja ja tundub, et asi on otsustatud.

Kuid kas ministril on üldse teadmist, kuhu täpsemalt koolihoonet plaanitakse? Nagu võib aru saada, siis peaks ta selles suhtes olema täiesti informeeritud. Tahtmatult tekib küsimus, kas tegu on tüüpilise võimuvõitluse produktiga, kus asi otsustati ära selle järgi, kes kannab ministriportfelli.

Antud juhul on kahjuks tegu üsnagi ebaloogilise projektiga, mis võib lükata riigigümnaasiumi tekke Paides võimalikult kaugesse tulevikku.

Ja muidugi raha. Kas poleks mitte odavam teha riigigümnaasium majja, kus juba on koolihoone? Iga liigutus uue riigigümnaasiumi koha pealt maksab raha. Saab küll öelda, et see on riigi raha. Mis on seal vahet, kas riigi raha või linna raha?

Lõppkokkuvõttes on ju kõik seesama maksumaksja raha, kes peab selle ikkagi suuremal või vähemal määral kinni maksma. Kas me mitte ei peaks mõtlema majanduslikult ja loogiliselt? Kas raha tuulde loopida on antud juhul see kõige targem tegu?

Siin oleks tarvilik linnajuhtidel mõelda ja uurida rahva käest, kuhu nende meelest uus, riigigümnaasiumi hoone kõige paremini sobiks. Praegu on linnarahvas pandud nagu sundseisu: peate leppima sellega, et riigigümnaasium tuleb Posti 12 ja kogu lugu. Minister on allkirja andnud ja otsus enam edasikaebamisele ei kuulu.

Inimesed peavad ju hakkama oma lapsi sinna kooli viima. Ja mitte ainult Paidest, vaid kogu maakonnast. Kas linnavalitsus on valmis selleks, et neid võidakse hakata selle otsuse pärast avalikult kritiseerima?

Praegu on hea võimalus mõelda kainelt. Asju saab veel kaaluda ja kindlasti ehk ka ümber mõelda. Ärgem tehkem riigigümnaasiumi ehitusest kohaliku võimuvõitluse platsdarmi, vaid näidakem pigem, et linnajuhtimises on ka loogikat ja majanduslikku mõtlemist.