Lugeja küsib: kuidas uurida kutsehaigestumise põhjuseid?

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on loo juures illustratiivne.
Foto on loo juures illustratiivne. Foto: eraklogu

Lugeja küsib: Meie kolleegil tuvastati kutsehaigus. Analüüsisime ettevõttes töötaja kutsehaigestumise asjaolusid ja uurisime põhjuseid. Uurimistulemuste alusel peame rakendama abinõusid, et samalaadseid kutsehaigestumisi vältida. Kardan, et meil endal pole piisavalt teadmist, kuidas seda teha. Kust võiksime saada abi ning mida peaksime peale kutsehaigestumise uurimist veel tegema?

Vastab Indrek Avi, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Kutsehaiguse põhjusteni saab jõuda koostöös haiguse diagnoosinud töötervishoiuarstiga, kes kogus andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Samalaadse kutsehaigestumise kordumist saab vältida, kui kavandada selleks asjakohased abinõud ning neid ka korrektselt rakendada.

Ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti ülesanne on vähendada töökeskkonna ohutegurite mõju. Kutsehaigestumise järgselt ja ka muudel juhtudel oleks mõistlik töötajate tervisele ohutu töökeskkonna loomise, tööga seotu haiguste ennetamise ning tervise ja töövõime säilitamise nimel teha kostööd töötervishoiuspetsialistiga. Selleks spetsialistiks võib olla ettevõtteväline töötervishoiuarst, -hügieenik, -psühholoog või ergonoom, kes annaks nõu töötingimuste parandamisel, töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles