Viiemeetrine Ameerika maanteelaev pensionisambaks? Miks mitte!

Kümmekond aastat tagasi vanade autode pisikust nakatunud muuseumitöötaja Aile Kaasik lubas, et ei osta endale kunagi Ameerika autot. Lubaduseks see jäigi, sest juba sel suvel näeb teda meie teedel liikumas 1960. aastast pärit Plymouth Furyga.

2016. aasta suvi. Melliste laat.

Aile Kaasik uudistab laadal ringi. Ühel hetkel kuuleb ta kõrvalseisjana pealt ühe müügimehe ja noore perekonna vestlust. «Olete veel noor mees, mõelge oma tulevikule, mõelge lastele (mehe käekõrval oli kaks pisikest). Pension Eestis on ju teatavasti väike ... Mida on teil tulevikus oma lastele jätta?» küsib vanahärra.

Saatuslik vestlus pani mõtted liikuma

Küsimus oli mõeldud noorele pereisale, kuid kahe võõra inimese vestluses pillatud lause jäi hoopis Järvamaa muuseumis koguhoidja-juhiabina töötavat ja Järvamaal mitu vana- ja hobisõidukite üritust korraldanud Aile Kaasikut kummitama. «Mis on need asjad, mida ma siis oman?» mõtles ta vestluspaigast eemale kõndides. «Kahetoaline korter ja vana Audi. Korter ja Audi. Korter ...»

Järgmisel hommikul ärkas Aile Kaasik üles, kuid eilne mõte polnud kuhugi kadunud, pigem võttis see üha hirmuäratavat kuju. «Mul on kaks last ja muud mitte midagi. Ei pensionisammast, ei midagi sellist, mille väärtus ajas kasvab, lastele jätta.»

Sellest hetkest alates hakkas Aile Kaasik kammima lähemaid ja kaugemaid automüügiportaale erilise vana auto otsinguil. Otsingud, küll Inglismaalt, küll Ameerika Ühendriikidest, said pikaks ajaks tema päevade kohustuslikuks osaks.

2016. aasta november. Interneti oksjonikeskkond eBay. Arvutiekraanil 1960. aasta Plymouth Fury, mis asus Inglismaal.

Mõni küsimus müüjale ning pakkumine üle 10 000 euro läks teele. «Automüügikuulutused on nagu on, aga jutt müügikuulutuse juures tundus tõesti hea ja masin piltidel sobiv,» sõnas ta.

Et oli talv, siis plaanist lennata kohapeale ja tulla autoga läbi Euroopa Eestisse tagasi asja ei saanud. Osteti põrsas kotis, sest auto vead tulevad teatavasti esile just sõites.

Auto jõudis Eestimaa pinnale tänavu 3. jaanuaril. Vahemaa Harwichi sadamast Paldiski sadamasse läbis see klassikaline iludus kaubalaeva tekil.

Ärge muretsege, Aile Kaasiku ja tema investeeringuga on kõik hästi. Autol, mis sest, et see on ostetud pimesi, õnneks suuri vigu ei avastatud. Sõlmkohad tuli küll üle vaadata ja mõni saareriigi «meistrite» töö ümber teha, aga muus mõttes vastas kaup lubatule.

Palju on juba tehtud, veidi on enne suve veel nokitseda. «Oleks võinud ka hullemini minna,» ütles Kaasik. «Ostuotsust ma kindlasti ei kahetse, sest ülevaatuse läbis masin puhaste paberitega.»

Selle Plymouth Fury ajaloost Aile Kaasik palju rääkida ei oska. Teada on, et 2010. aastal pandi masin Ameerika Ühendriikides oksjonile. 2011. aastal osteti auto Inglismaale, saareriiki jõudis 2012. aasta alguses. Eestisse osteti 2016. aasta lõpus ja siia jõudis 2017. aasta alguses.

1960. aasta Plymouth Fury peaks olema Baltikumis ainuke omasugune. Kaht samasugust on Kaasik silmanud Rootsis peetud kokkutulekul. Millisest riigist need sinna vurasid või kes on omanikud, keegi ei tea.

Sõit pakub alati elamust

Plymouthi mudeli nimi Fury tähendab tõlkes raevu. «See nimi on tulnud kättemaksujumalanna Furie järgi,» teadis Aile Kaasik öelda. «Mulle see auto veel kätte maksnud ei ole, ilmselt me sobime. Kaks fuuriat, nagu me oleme. Iseloomud klapivad.»

Võrreldes Cadillaciga on Plymouthis vähem luksust ja elektroonikat. Näiteks pole elektriliselt liigutatavaid istmeid ja aknaid. Sõidu mugavuselt ei jää ta Kaasiku meelest Cadillacile kuidagi alla. Liigub nagu nii suur maanteelaev ikka majesteetlikult ja tundub, nagu istuksid pehmel diivanil.

Sel autol on ajast, mil maksis detailirohke ja suurustav disain, omad eripärad. Näiteks tahavaatepeegel ei kinnitu tallaga mitte salongi lakke, vaid armatuurlauale. Peeglist avanev vaade on aga tagaluugil oleva varurattakujulise disainielemendi tõttu tagasihoidlikult öeldes piiratud.

Autol on automaatkast, käigud lülituvad nuppudest, käsipidur käib jalaga ja vabastatakse käega.

Sõitu 2003. aasta Audi A6 või 1960. aasta Plymouth Furyga pole võimalik omavahel võrrelda. Vana ameeriklasega kulgeda on Aile Kaasiku meelest tunduvalt erilisem ja mugavam. See on alati elamus! Seda aega, mil Audiga sõites sama emotsioon tekiks, ei jõua ära oodata.

Vanatehnikahaigus süveneb

Isikliku Plymouthi ajani oli Kaasiku sõidutanud oma sõprade autosid, olgu need 1955. või 1959. aasta Cadillac DeVilled või midagi muud. «Tundsin, et mul pole isiklikku hobiautot vaja, aga nagu öeldakse, ära iial ütle iial,» lausus ta. «Mingil hetkel jõudsin siiski teadmiseni, et tahan ikkagi päris oma autot. Tulukese lõi peas põlema just seesama Melliste laat.»

Aile Kaasik ei julge kinnitada, et see jääb tema ainsaks hobiautoks. Lapsi, kellele pensionisambaid pärandada, on ju ikkagi kaks. Et poja ja tütre vanusevahe on seitse aastat, on teise auto väljavalimiseks pisut aega. Plymouthi inglasest omanikul jäi garaaži ootama veel kaks vana autot. Kes teab ...

Kahetoalist korterit, millel on küll Eesti kauneim trepikoda, mida omal ajal pani tähele ka president Toomas Hendrik Ilves, ei taha neist eluteele kaasa vist kumbki. Sama on ka 2003. aastast pärit lumivalge Audi A6ga, kuigi sel on pommikindel ja ülisäästlik 1,9liitrine diiselmootor.

Nii jääbki alles mündirohelise kere ja valge katuse ning rohke kroomiga kaunistatud fuuria – auto, mida on maailmas toodetud vaid veidi üle 20 000 (seda on pea poole vähem kui näiteks 1955. aasta Cadillac DeVillesid – toim).

See on auto, mille väärtus saab ajas vaid suureneda. Plymouthi samasugused mudelid, aga kabrioletid või kupeed maksvat Aile Kaasiku teada ideaalilähedases seisus isegi kuni 80 000 eurot. «Potentsiaali on. Katus maha!» ütles ta naerdes.

Suvel hakkab seesama vana ameeriklane Eesti ja lähiriikide teid mõõtma küll niisama lustisõitudel, küll autonäitustele omasuguste eriliste neljarattaliste juurde. Vastne omanik on uue autoga sõitnud 800-900 kilomeetrit.

Kaugeimaks sihtpunktiks jääb arvatavasti Valgevene ja Minsk. Kohalik tähtsündmus on juuli keskpaigas Haapsalus tulev Baltimaade suurim Ameerika autode üritus – American Beauty Car Show.

1960. aasta Plymouth Fury on Aile Kaasiku ostnud sõitvaks autoks, mitte treileriga veetavaks näitusemasinaks, mida vaid lapiga nühkida.

Ja tema vanatehnikahaigus üha süveneb...

PLYMOUTH FURY

Mootor: 5,2l, 197 kW

Kütus: bensiin

Pikkus: 5,32 m

Laius: 1,98 m

Kõrgus: 1,44 m

Kaal: 1610 kg

Istekohti: 6

Toodetud: 21 292 tk

Klubiline kuuluvus: South Estonian Vintage Car Club.

Läbisõidumõõduki näit: 75787 miili (eelmise neljapäeva seisuga – toim)