Eesti Vabariik 100 on kogu meie riigi ja rahva pidu

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratas
Jüri Ratas Foto: Vikipeedia

Järgmisel aastal möödub Eesti riigi loomisest sada aastat, mis on meie isamaa ajaloo olulisim tähtpäev. Oleme õnnelik rahvas, sest mitte kõigil pole olnud võimalust määrata ise riigikorda ja juhtida kultuurielu.

Jüri Ratas

Eesti Vabariigi peaminister

Püha eesmärk paneb varem alustama

Eestimaalastel said soov ja võimalus kokku 1918. aastal, mil kuulutasime välja oma vaba riigi. Töö selle püha eesmärgi saavutamiseks algas aga märksa varem. Selle kõige tõttu ei saa imeks panna, et oleme oma riigi juubelipidustustega juba alustanud ning need kestavad veel peaaegu kolm aastat, kuni täitub sajand Tartu rahulepingu sõlmimisest.

Alustasime oma sajandi pidustustega mõne nädala eest, kui meenutasime Peterburis 40 000 eestlase rahumeelset meeleavaldust. Selle manifestatsiooniga nõuti toona meie asualadele suuremaid võimalusi ise enda elukorralduse üle otsustada.

Ülevas meeleolus ja sinimustvalgete lehvides marssisid eestlased laulukooride ja orkestritega meie kogukonna vaimseks keskuseks olnud Jaani kiriku eest Tauria palee juurde, et Vene ajutine valitsus meie soove kuuleks ja arvestaks. Toona julgesid ilmselt vähesed päris vabast Eestist unistada, kuid peagi mõistsime ka selle võimalikkust.

Väga huvitav on seejuures mõelda suurte rahvakogunemiste rolli üle meile oluliste hetkede juures. Toonases Petrogradis olnud marss oli meile küll esimene massiline poliitilise meelsuse avaldus, kuid pärast seda korda on neid olnud veel.

Loomulikult meenuvad laulva revolutsiooni aegsed kogunemised lauluväljakul või ka Balti kett koos oma naabritest saatusekaaslastega. Need on kõik võimsad sümbolid. Oleme külg külje kõrval seistes saanud tunnistust tõelisest eestluse vaimust ja see on meie iseseisvuspüüdlusi tublisti toetanud.

Mõni päev pärast meeleavaldust sündiski otsus ühendada meie asualad üheks Eestimaa kubermanguks. Praeguselt vaateveerult on meil ehk raske hinnata selle ühendamise tähtsust. Ometi sai just selle sammuga eestlaste maast see Eestimaa, nagu me seda tunneme.

Seni Peipsi rannalt Tõstamaani kulgenud eraldusjoon kadus ja saime ruumiliselt üheks rahvaks. Tõepoolest võimas oli selle ühendusjoone sümboolne kustutamine sada aastat hiljem ülestõusmispühade aegse rahvamatkaga, millest võttis osa tuhandeid eestimaalasi.

Eesti Vabariigi loomine poleks selle sammuta olnud võimalik, sest meie rahva identiteet ei saanud piirduda vaid keelega. Maarahvast eestlasteks saanuna vajasime ka ruumilist ühtekuuluvustunnet, ühtset tähendusruumi, ühist pärimust, kombeid, vaimulaadi ning lugusid.

Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühendamine Eestimaa rahvuskubermanguks lõi need eeldused. Praegu ei oska me oma eestluse ruumist enam teisiti mõeldagi.

Juubelisünnipäev on hea põhjus

Minu siiras soov on, et kõige selle pärast kujuneksid need juubelisündmused kogu rahva peoks. Iga eestimaalane, iga meie küla, alev, vald ja linn on oodatud Eesti juubelit tähistama. Juubelisünnipäev on hea põhjus ja võimalus teha ära need asjad, mis on oma aega oodanud.

Igaühel on võimalik meie riigile sel puhul midagi kinkida, see ei pea olema ei suur ega kallis. Kingitus võiks tulla südamest ja olla mõeldud tegema head meie inimestele, kogukonnale ja rahvale.

Ma loodan, et kõik meie tulevased rongkäigud, manifestatsioonid ning ühised suurkogunemised on kantud teadmisest, et oleme eluga oma ajaloost läbi tulnud ning väärime vabadust ning meie riik ja rahvas kestavad igavesti. Jõudu Eestile!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles