Riik peab investeerima oma inimeste heaolusse. Statistikaameti andmete järgi elas 2015. aastal iga viies Eesti inimene suhtelises vaesuses. Kui tahame mõelda Eestist kui edumeelsest riigist, siis on riigil viimane aeg hakata inimeste elujärge parandama.
Kersti Sarapuu
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Inimesel on õigus elada inimväärselt. Kurb on teada, et Reformierakond, kes viimased 17 aastat võimul oli, jättis selles küsimuses väga palju tegemata. Õigem oleks öelda, et inimene, kes elab Eestis ja peab siinset elu edasi arendama, ükskõik, olgu tas müüja või põllumees, ettevõtja või teenindaja, jäeti otsuseid vastu võttes täiesti tagaplaanile. Selle asemel tegeleti järjepidevalt riigi õhemaks viilimisega, mis lõpuks viis asjad sinnamaale, et majandus jäi seisakusse.
Nüüd tuleb teha põhjalikke muutusi, siin jääb ainuüksi peenhäälestusest väheks. Oluline on luua uusi meetmeid, mis tooksid riigi huvide keskpunkti tagasi inimesele, kes elab Eestis, ükskõik kas Tallinnas või Tõrvas, Narvas või Paides.
Suurim maksureform taasiseseisvunud Eestis
Esimese sammuna tuleb majandus pöörata kasvule, sest kui majandus ei kasva, siis ei saa rääkida ka palga- ja pensionitõusust, mis omakorda halvab meie inimeste tarbimisvõimalusi.
Selleks et elavdada majandust, on praegune valitsuskoalitsioon kokku leppinud, et 2018. aasta algusest tõuseb tulumaksuvaba miinimum seniselt 180 eurolt 500 eurole.
Selline põhimõtteline muutus maksusüsteemis on suurim reform taasiseseisvunud Eestis, mis suurendab madala ja keskmise sissetulekuga inimeste võimalusi rohkem tarbida. Senised muudatused on olnud vaid marginaalsed ja inimene ei pruugigi olla neid tähele pannud.
Niivõrd ulatuslik maksureform avaldab head mõju 86 protsendile tööealisest elanikkonnast, kelle kättesaadav kuutulu suureneb alates 2018. aasta algusest. Kui inimesel jääb rohkem raha kätte, on tal võimalik seda ka rohkem kulutada ja nii majandust elavdada.
Selle juures on oluline märkida, et vaatamata ligi poole miljoni tööealise elaniku igakuise sissetuleku märgatavale suurenemisele jääb tulumaksumäär endiselt 20 protsendi peale, mis on oluline, et toetada eksportivat majandussektorit.
75 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast teenib brutopalka alla 1200 euro. Nende tulud suurenevad tulumaksureformiga kuni 64 eurot kuus, mis teeb 768 eurot aastas. Nii saavad paljud madalapalgalised juurde aasta jooksul ühe kuupalga.
Kõrgema kui 1200eurose palga puhul hakkab maksuvaba tulu sujuvalt vähenema, kuid kättesaadav tulu suureneb sellegipoolest. Kõrgepalgalised, kes teenivad rohkem kui 1776 eurot, hakkavad küll palka veidi vähem kätte saama, kuid ei kaota rohkem kui 36 eurot kuus.
Selline maksusüsteem, mis toetab rohkem madalapalgalisi ning kõrget palka saavad inimesed kannavad oma õlul veidi suuremat koormust, on kasutusel mitmes edukas Euroopa riigis.
Ma ei nõustu väitega, nagu oleks see jõukamate inimeste karistus. Tegemist on üleüldise elukvaliteedi parandusega. Mida rohkem on meie seas õnnelikke ja täisväärtuslikku elu elavaid inimesi, seda turvalisem ja jätkusuutlikum on ühiskond. Usun, et Eesti riik on valmis selliseks muutuseks, kus oleme solidaarsemad ja aitame üksteist.
Lisaks aitab süsteem kaasa sellele, et paraneb elujärg neil inimestel, kes elavad väljaspool suuri tõmbekeskusi, kus palgad on madalamad. Suuremad sissetulekud vähendavad ka juhtumeid, kus inimesed on sunnitud väikese palga tõttu kodumaalt lahkuma, mis on omakorda heaks tõukeks piirkondade jätkusuutlikule arengule.
Reformierakonna juhitud valitsus nõrgestas kaudsete maksude seadmisega väiksema sissetulekuga perede toimetuleku võimalusi, sest maksude tõttu kannatasid kõige rohkem just madalapalgalised, sest hinnad tõusid märkimisväärselt kiiremini, kui inimeste sissetulekud jõudsid sellele reageerida.
Olen siiralt õnnelik, et valitsus töötab selle nimel, et võrdsustada ja luua tunduvalt paremaid võimalusi ka alla keskmise palga saajatele. Seda näitab nii valitsuses otsustatud diislikütuse aktsiisitõusu peatamine kui ka uuest aastast jõustuv maksureform, mis avaldabki positiivset mõju just alla keskmise palga saajatele, kelle kättesaadav töötasu suureneb märkimisväärselt.
Ametis olevale valitsusele on ette heidetud, et maksutõusud söövad ära tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest tuleneva netopalga tõusu. Ma ei saa sellega kuidagi nõustuda. Valitsuse eesmärk on suurendada inimeste sissetulekuid ning väide, nagu alkoholiaktsiisi või magustatud jookidele kehtestatavate maksudega võetakse see raha inimese käest ära, on naeruväärne. Need muutused on võrreldes kättesaadava tulu suurenemisega tähtsusetud.
Näiteks magustatud jookidele kehtestatav maks tõstab nende jookide hinda 10–30 senti liitri kohta olenevalt lisatud suhkrukogusest. Nii kallineb pooleliitrise koolajoogi hind maksu kehtestamise järel mõnikümmend senti.
Muidugi, kui tarvitada magustatud jooke või alkoholi iga päev liitrite kaupa, siis võib tõesti juhtuda, et kehtestatavad maksud ja aktsiisid söövad ära tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest tuleva lisatulu.
Parandame inimeste toimetulekut
Riik ei tee maksureformi laste ega pensionäride arvel. Kuivõrd inimestele jääb uue süsteemiga kätte palgaraha rohkem, siis ei tule peljata, et riik korjaks seda näiteks laste või pensionäride arvelt.
Vastupidi, kõik lastega seotud maksuvabastused jäävad kehtima ka pärast tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Lisaks kehtestatakse juulist lapserikka pere toetus. Toetus on ette nähtud kolme ja enama lapsega peredele, kes hakkavad lisaks saama 300 euro suurust lasterikka pere toetust. Kui peres kasvab seitse või enam last, siis maksab riik täiendavat toetust 400 eurot.
Tulumaksureform asendab ka pensionide täiendava maksuvaba tulu, mistõttu ei muutu pensionisaajatel tulude juures midagi. Küll on üksikutele pensionäridele riik ette näinud ühe korra aastas makstavat toetust, kus üksi elav pensionär, kelle netopension jääb alla 402 euro, saab riigilt 115 eurot lisatoetust.
Muidugi on meile olnud alati väga tähtsal kohal haridusasutuse töötajad. Peame väga oluliseks, et nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajad saaksid oma töö eest väärilist tasu. Eriti kurvas olukorras on olnud meie laste esimesed õpetajad lasteaedades, kelle palk on jäänud kooliõpetajatele tunduvalt alla. Seetõttu oleme riigi eelarvestrateegias pööranud erilist rõhku sellele, et lasteaiaõpetajate palgad jõuaksid kooliõpetajate töötasudeni.
Õpetajate palgatõusu kõrval toetame omavalitsusi ka koolide tugispetsialistide palkamisel ning parema teenuse osutamisel. Eelarvestrateegiasse on plaanitud, et riik toetab järgmise nelja aasta jooksul haridus-, teadus-, keele- ja noorte valdkonda ligi 450 miljoni euroga.
Lisaks taastab valitsus riikliku matusetoetuse, mis 2009. aastal kaotati. Alates 2015. aastast oli õigus 250eurost matusetoetust saada vaid neil, kes olid viimase aasta jooksul saanud toimetulekutoetust.
2018. aasta algusest hakkab riik omavalitsustele jagama raha selleks ette nähtud toetusfondist ning valla- ja linnavalitsused otsustavad lähtuvalt seadusest, kes ja mis tingimustel toetust saavad.
Kui alates 2015. aastast oli matusetoetus ette nähtud vaid neile, kes viimase aasta jooksul olid saanud toimetulekutoetust, siis 2018. aasta algusest on õigus kõigil taotleda riiklikku matusetoetust, mis on väga oluline lisatoetus.
Uus valitsus on vähem kui poole aastaga teinud palju selleks, et majandus ning inimeste heaolu ja toimetulek hakkaksid võimalikult kiiresti paranema. Inimestel tuleb palju ise ära teha, kuid riik tuleb appi, et igal Eesti inimesel oleks võimalik elada täisväärtuslikku elu.