Täna on riigikogus esimesel lugemisel maavalitsuste reformi seaduse eelnõu, mis näeb ette maavalitsuste ja sealhulgas maavanemate töö lõpetamise. Uuest aastast jagatakse nende ülesanded omavalitsuste ja riigiasutuste vahel.
Vaata, millised ülesanded lähevad maavalitsuselt üle kohalikele omavalitsustele
11. mai 2017, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eesti halduskorralduse muutmise arutelusid on peetud juba aastaid. Samaaegselt on vähenenud maavalitsuste ülesannete hulk ja selle pidurdumist pole jätkuvalt näha. Kui näiteks 15 aastat tagasi oli maavalitsustes ligi 1000 töötajat, siis praegu tehakse allesjäänud töö ära vähem kui 500 inimesega,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Maavalitsused täidavad praegu mitmeid omavalitsuslikke ülesandeid ning nüüd anname need funktsioonid koos vahenditega neile üle – täites ka haldusreformi ühte eesmärki, milleks on omavalitsuste rolli suurendamine.“
Maavalitsuste reformi eesmärk on muuta riigiasutuste ülesannete jaotus selgeks ja korrastatuks ning muuta riiklike ülesannete täitmine ühetaolisemaks. See tähendab, et kui riikliku järelevalve ülesannete täitmine viiakse senisest 15 maavalitsusest ühte valdkondlikku ministeeriumi või ametisse, siis muudab see ka teenuste kvaliteedi regionaalselt võrdsemaks.
Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Valitsus otsustas maavalitsuste tegevuse lõpetada 2018. aastast.
Ministeeriumidele ja ametitele antakse üle:
· õppeasutuste järelevalve (Haridus- ja Teadusministeerium, alates 01.09.2017)
· hariduskorralduslikud ülesanded (Haridus- ja Teadusministeerium ja Sihtasutus Innove, alates 01.09.2017)
· sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine, järelevalve, statistika kogumine (Sotsiaalkindlustusamet)
· maareform, maatoimingud (Maa-amet)
· noorsootöö analüüsid, programmid ja toetuste eraldamine (Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Noorsootöö Keskus)
· rahvastikutoimingute järelevalve ja eksamid (Siseministeerium)
· raamatukogude järelevalve (Kultuuriministeerium)
· valimiste korraldamine (Riigi valimisteenistus)
· KOV haldusaktide järelevalve (Justiitsministeerium)
· planeeringute koostamine ja KOV planeeringute järelevalve (Rahandusministeerium)
· regionaalarengu programmide koordineerimine (Rahandusministeerium)
· KOV-ide nõustamine (Rahandusministeerium)
· KOV ühinemised, asutusüksuste piiride muutmised (Rahandusministeerium)
· omandireformi ülesanded (Rahandusministeerium)
· maa hüpoteegipidaja ülesanded (Rahandusministeerium)
Kohalikele omavalitsustele antakse üle:
· rahvastikutoimingud (maakonnakeskuse KOV)
· ühistranspordi korraldamine (KOV-id ühiselt läbi ühistranspordikeskuste)
· maakonna arendustegevus: maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö, arendusprojektid jm (KOV-id ühiselt)
· rahvatervise ja turvalisuse ülesanded (KOV-id ühiselt)
· kultuurivaldkonna ülesanded (KOV-id ühiselt)
· saarevahi töö (KOV)
· valimiste korraldamine (KOV)
· asendushoolduse korraldamise lepingute sõlmimine (KOV)