Lapsena kaotas ema, emana lapse

Paidelane Eevi Sikstus oma 23aastaselt surnud ema Elfriedet (pilt peos) ei mäleta. Kõige lähedasemad suhted olid tal lapsepõlves isaema Miinaga (pilt paremal). Ise 20aastasena emaks saades (pildid vasakul) tuli Eevi Sikstusel seista silmitsi lapse surmaga, teist tütart Maretit (pildid keskel) kasvatas ta suurema osa ajast üksinda. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paidelane Eevi Sikstus oli vaid kaheaastane, kui tema ema 1942. aasta kevadel meningiiti suri. Eluraskustega seisis ta silmitsi ka aastaid hiljem ise emaks saades.

Oma emast pole Eevi Sikstusel ühtki mälestust. Pole isegi pilti, millel nad koos on. «Paar pilti emast on, ühel on ta 16aastase koolitüdrukuna,» täpsustab ta.

Põhiliselt kasvas väike Eevi isapoolse vanaemaga, sest isa oli samal ajal sõjas. Nii on tal emast vaid isaema mälestused. Ja need on head.