Türi ettevõtja toodab suitsulaastu üle riigipiiri (1)

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kogu Eesti ja suurem osa Skandinaaviastki grillib suitsulaastudega, mida Türil tegutsev ettevõte Hansa Hake valmistab mitmes vormis alates peenikesest mannalaadsest tootest kuni ketaste ja plankudeni.

Türi vallavolikogu esimees Andrus Eensoo on  ettevõtjana tootnud suitsulaastu juba üle kümne aasta. Algul ehitusettevõtte Turgel Grupp kõrvalt ja väikeses mahus ainult lihatööstustele.

Kui kaheksa aastat tagasi lõppes ehitustegevus ettevõtte müügiga, pühendus Eensoo suitsulaastu tootmisele ja lõi ettevõtte Hansa Hake. «Alustasime ka väikepakendis tootmist ja kohe turustustegevust Soomes jaemüügiturul, sest kui Eestis on grillimiskunst algjärgus, siis mujal maailmas väga arenenud,» lausus ta.

Eesti turust on Eensoo osa ligi 95 protsenti. «Ostes suitsuvorsti, -juustu või -kala, siis valdav osa neist on valmistatud meie suitsulaastuga, näiteks Türil asuv ASi Dessert suitsujuust,» selgitas ta. «Elame ära, kuid investeerimiseks tuleb suurenda jaemüügi osa just välisturgudel.»

Kui Eestis ostavad ettevõtted Eensoo ütlust mööda siiani suitsulaastu aluste, siis Soome läheb see rekade kaupa. «Soome jaemüügituruta poleks me Eestis elujõulised ja koostöös soomlastega saame tõusta ka Skandinaavia turul suurimaks. Praegu ulatub eksport üle 80 protsendi kogukäibest,» lausus ta.

Suitsulaastu valmistab Hansa Hake lepast, tammest, pöögist ja õunapuustki nii külm- kui ka kuumsuitsutamiseks. Saada on neid nii mannalaadselt peenikesi 300grammistesse kottidesse pakitult kui ka ketaste ja plankudena.  «Grillimistooteid on maailmas väga mitmesuguseid ja et turul läbilöögivõimeline olla, tuleb pakkuda erinevaid ja kindlasti väga head kvaliteeti,» ütles Eensoo.

Tema eelistab turustada Eesti metsadest saadavat ja hea loodusliku taastuvusega leppa, kuid turg vajab ka muud. Nii toob ta toorainet Poolast, Saksamaalt, Valgevenest ja Ukrainast.

Maailmas on grillimisel enim hinnatud hikkoripuu ehk Ameerika pähklipuu, kuid selle hinnaklass on kõrge.

Suitsulaastu kvaliteet sõltub suuresti toorainest. Head laastu ei saa kuivast kaua seisnud puust, aeg puidu raiest töötluseni on Eensoo selgitusel isegi väga piiratud. «Paremad laastupuud on nooremad ja teinekord ainult jämedate puude oksad. See on peen teadus, millest ma päris kõike ei räägikski. Meie püüame säilitada oma tehnoloogiaga puidu kõige paremaid omadusi, kvaliteeti ja lõhna,» lausus ta.

Eensoo ostab üksnes koorimata palki, sest koorimisest sõltub suuresti valmis laastu kvaliteet. «Koor on üks tõrva ja pigi põhjustajatest, laastule head kvaliteeti tahtes tuleb koorimist endal tehases teha,» selgitas ta.

Hansa Hake tootmisjuht Toomas Raudsepp sõnas, et ametis on neli inimest, kellega nad saavad aasta ringi töötades praegused tootmismahud täidetud. Hiilgeaegadel oli töötajaid paar-kolm rohkemgi. Reedel käis suitsulaastu pakendus Eesti turule.

Skandinaavia turu kõrval on Eensool käimas arendustegevus ka Prantsusmaal. «Otsime prantslastega turule sobiliku toote turustuses ühisosa. Enam ei saa mõelda tootmises ainult oma nägemusele, vaid tuleb arvestada ka konkreetse maa eripäradega, olla paindlik,» selgitas ta.

Nüüd, kus juba mõni aasta saab Eensoo põhisissetuleku suitsulaastu müügist, mõtleb ta ka investeeringutele. «Tahan laieneda, sain PRIAlt investeeringutoetust üle 100 000 euro, kuid selleks, et Taiksesse ostetud endistes töökojaruumides tootmist avada, vajan vähemalt poolt miljonit,» ütles ta.

Peale uute hoonete vajab Eensoo ka praeguste asemele uusi seadmeid.  Kasvõi ainult seetõttu, et Türil pole võimalik tootmist seisma jätta. «Isegi nädalane seisak oleks ettevõttele katastroof,» märkis ta.

Nii kogub Eensoo veel laienduseks investeeringuraha või vähemalt lepingutega kindlust partneritelt. «Tootmist saab laiendada siis, kui tootel on turg olemas, lattu pole mõtet toota, kuid välispartnerid ei julge pikki lepinguid praegu sõlmida,» ütles ta.

Kui viis-kuus aastat tagasi teadis Eensoo vähemalt aasta ette, kui palju ja kellele toodab, siis praegu on pooleaastased lepingud juba haruldased. «Kevadel on nüüd mitu olulist lepingut lõppemas ja väga täpselt pole veel teada, kuidas edasi. Tean, et liha-, kala ja piimatööstused peavad töötama,» sõnas ta.

Soome, inglise ja vene keeles vabalt suhtleva Eensoo töö on pidada läbirääkimisi välispartneritega.  Nii teab ta öelda, et keegi ei oska ennustada isegi seda, kuidas on parasjagu turg suurte puhkusetavadega Skandinaavias. «Kui saan konkreetsed tellimused, siis pean kohe olema valmis tootma,» märkis ta.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles