Veidi rohkem kui aasta aega tagasi kalastas üks noormees magnetiga Pärnu jõest kadumaläinud lante otsida. Lantide asemel leidis ta hoopis haruldase hellebardi. Nüüd saame taas teatada põnevast Järvamaa leiust.
Roosipõõsale kaevatud august tuli päevavalgele mõõk
30. mai 2017, 09:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal oli Paides Järva maavalitsuse hoones asuvas Muinsuskaitseameti Järvamaa osakonna ruumides taas palju ootusärevust. Nimelt helises ühel hetkel maakonna vaneminspektor Karen Klandorfi telefon ning meesterahva hääl teatas roosipõõsale augu kaevamisest ja selle tegevuse käigus leitud terariistast.
Tupes olev mõõk, täpsemalt see, mis sellest aastatepikkusest maa sees vedelemisest järgi oli jäänud ja tekstiilifragmendid (mõõga ümber kunagi arvatavasti mässitud riie) jõudsidki teisipäeval Klandorfi lauale. Koheselt võttis too ühendust Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mültsiga, kellega koos leiti, et ilmselt lühikeseteralise pistodaga tegemist ei ole (selline oli algne arvamus), vaid leitud terariist võib pärineda 1800ndatest aastatest ning olla murdunud teraga tsaaririigi paraadmõõk. Üks analoogne mõõk oli võrdluseks muuseumi kogust ka kohe võtta.
„Palusin tuttava relvaeksperdi, Eesti Ajaloomuuseumi teaduri Jaak Mälli hinnangut leitud mõõga ja muuseumisoleva mõõgakohta. Tema hinnangul on tegemist Vene keisririigi tsiviilametniku (riigiteenistuja) paraadmundri juurdekuuluva mõõgaga, 1855. aasta mudel,” täpsustas Mülts.
„Täpsemalt dateerida kui 1855-1917 pole võimalik, Mõlemad on kõige lihtsamad ja odavamad variandid, ehk kooliõpetaja või postkontori ülema tase,“ vahendas ta Mälli hinnangut.
Karen Kalndorf kinnitas, et see on taaskord üks hästi põnev leid. „Uurisime mõõka leidjaga ja esimene emotsioon oli, et see võib olla mõni mänguasi, kuid samas see tundus olevat selleks liiga äge asi,” meenutas ta. „Nüüd oleme juba saanud infot, kes omal ajal selliseid pidulikke paraadmõõku kandsid. Maa- ja majaomanikuna oleksin ma sellise leiu üle väga õnnelik, sest see on üks lisadetail, mis näitab selle koha ajalugu ja seal elanud inimeste tausta.”
Kõige rohkem muljet avadasid Kalndorfile mõõga ümbert leitavad tekstiilifragmendid, mis tavaliselt maa sees ei säili. „Selle mõõga puhul on aga alles ka näiteks vöö- või kinnitusosised ning need näitavad, et mõõk on reaalselt kasutuses olnud, et seda on päriselt kantud.”
Olgu öeldud, et Järvamaa muuseumis oleva paraadmõõga kohta on teada, et see on muuseumi kogusse jõudnud Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi tegutsemise ajal 20. sajandi alguses. Täpsemad tulmeandmed ei ole Ründo Mültsi sõnul kahjuks säilinud.
Mõõgaleidja kinnitas Järva Teatajale kirjalikult, et roosipõõsale kaevas ta auku pühapäeval. Mõõk vedeles sodi sees. Mõõk tuli välja leidja vanaisa poolt 1938. aastal ehitatud maja hoovist Paide linnas.
Neljapäeval sõidutab Karen Klandorf põneva leiu pealinna ekspertidele uurida.