Kui Märtin Rõõmusaar poisikesena vanaisa kannul talumajapidamises ringi tatsas, kutsusid teised teda juba siis noorperemeheks, kuid tema õppis hoopis päästjaks ja varustab Raismikuoja talu peremehena suuremat osa Eestist maheda jahu, helveste ja mannaga.
«See oli üheksakümnendate algul, kui ma siin koos vanaisa Jüriga ringi tatsasin, olin nelja-viieaastane,» meenutab Märtin Rõõmusaar Raismikuoja õuel. «Vanaisa alustas siis koos oma poja Maidu ehk minu onuga siin talu ülesehitamist ja põlluharimist. Olin kõige selle juures küll abis, kuid hing ihkas päästeametnikuks.»