/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
Linnainimesele on Väätsa vallas asuv Saueaugu küla maailma lõpp, kuid väga ilus. Peale kohisevate metsade kaunistab küla paisjärv. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) tegevuse tõttu järve veetase aga langeb ja rahvas kardab, et peagi on sellest järel üks porine auk.
Saueaugu küla elanik Kaja Sepp mäletab, kuidas viis aastat tagasi käis üks RMK ametnik rääkimas, et hakatakse maaparandussüsteeme korrastama. «Olin selle üle väga õnnelik, et riik siinsete metsade eest hoolt kannab, ja tänasin ametnikku,» sõnas ta.
Sepp ei suuda enam meenutada, kas tema käest tööde tarvis ka allkiri võeti, kuid ei oska tuua ühtegi põhjendust, miks ta oleks pidanud metsa eest hoolitsemisele vastu seisma.
Saueaugulastele võttis maaparandussüsteemi korrastus aga hoopis teise pöörde, kui nad avastasid, et tööde tagajärjel on järves veetase märgatavalt alanenud.
Sepp kardab, et kui tuleb põuane suvi, siis on järves elavad kalad peagi kuival.
Seda, et maaparandustöödega järv ohtu sattub, ei teadnud Sepp ega ükski teine külaelanik.
Nüüdseks on Sepa valduses ka maaparandustööde kaardid, kus on kirjas palju arve ja tingmärke. «Ükskõik kuidas mina seda paberit ei vaata ja oma ajusid ei ragista, siis ma ei loe siit kusagilt välja, et järv kaoks. Võibolla spetsialist saab sellest aru, kuid vastava hariduseta inimene ei loe siit midagi välja,» ütles ta.
Kuna tööde tellija on RMK ehk riigifirma, polnud Sepp algul väga mures, lootis, et võtab metsafirmaga ühendust ja üheskoos leitakse mõlemat poolt rahuldav kokkuleppe. «See on ju meie kõigi firma, ka minu oma, ja olin kindel, et ka nemad on järve säilimisest sama palju huvitatud,» sõnas ta.
RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimanni käitumine on Sepal aga harja punaseks ajanud. «Lühidalt öeldes oli tema seisukoht, et kõik paberid on korras ja nii jääbki, ei mingeid muutusi,» ütles ta.
Sepp tunneb, et riigifirma on tema ja küla teised elanikud lihtsalt lolliks teinud, sest järve veetaseme langusest polnud neile keegi poolt sõnagi ütelnud. Praegu näevad nad iga päev oma silmaga, kuidas järv kokku kuivab.
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristi Parro selgitas, et Saueaugu paisjärve teemaga on nad tegelenud juba mitu aastat, sest tiigi kõrge veetase ujutas piirnevad metsakvartalid üle.
Parro ütles, et Saueaugu maaparandussüsteemi ümberehituse tarvis on koostatud projekt, mis on kooskõlastatud kõigi asjasse puutuvate maaomanike ja piirinaabritega, kaasa arvatud Kaja Sepp.
Parro lisas, et peale selle korraldas projekteerija Väätsa kodanikumajas 2012. aasta 22. detsembril Saueaugu maaparandussüsteemi projekti tutvustava kogunemise, kus kõigil oli võimalik esitada küsimusi ja teha muudatusettepanekuid.
Parro kinnitas, et projekt on läbinud ekspertiisi ja sellele on antud ehitusluba. «Projekteerija suhtles ka välitööde ajal isiklikult Kaja Sepaga nimetatud objekti teemadel. Alates ehituse algusest on kogu objekti ulatuses kõikidele sissesõiduteedele paigutatud infotahvlid, kus on ära näidatud ehituse algus, lõpp, ehitaja, vallavalitsuse ja RMK poolse objekti juhi nimed ja kontaktid,» selgitas ta.
Parro sõnas, et paisjärve RMK oma tegevusega ei puutu. «Küll likvideeritakse eesvooluks olevalt Epu peakraavilt sinna omavoliliselt rajatud mitteametlikud tammid, mille tulemusel hakkab Saueaugu maaparandussüsteem jälle õigesti toimima ja metsas olev üleujutus saab likvideeritud,» lausus ta.
Hoolimata sellest, et veetase on märgatavalt langenud, kinnitas Parro, et Saueaugu paisjärv jääb alles. «Kui elanikel on soov, siis on RMK nõus selle paisu neile kasutada andma kõigi sinna juurde kuuluvate kohustustega,» märkis ta.
Kaja Sepp tunnistas, et Parro jutt on suurel määral õige, projekti on tõesti tutvustatud, kuid üksksi elanik ei saanud aru, et tööde tõttu nende järv hävib. «Meile on hämatud, kõige olulisemast asjast ei maininud meile keegi sõnakestki,» sõnas ta.
Järve kuivamise või kinnikasvamisega Sepp ei lepi. RMKst ta mõistmist enam ei looda, kuid on pöördunud abi saamiseks Järva maavanema ja Väätsa vallavanema poole. «See järv on meie küla süda ja me ei lase seda hävitada!« ütles ta.
«Lühidalt öeldes, see on sigadus!» ütles Väätsa vallavanem Lauri Läänemets. «Inimesed ei saa kaardil olevate kraavide sügavuse põhjal aru sellest, et järv kuivaks lastakse. RMK oleks pidanud seda kohalikele elanikele selgitama.»
Läänemets on seda meelt, et järve kadumisega ei saa leppida, sest tegemist on küla südamega ja see on ka tuletõrje veevõtu koht. «Vallavalitsus pöördub kindlasti RMK poole. Nemad peavad oma tööd seal tehtud saama, kuid järv peab alles jääma,» lisas ta.