Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uus seadus muudab korterelamute majandamist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Andry Krass | FOTO: Internet

Järgmise aasta 1. jaanuaril jõustub korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mis vahetab välja senised, mitmel seadusel põhinevad korterelamute majandamisregulatsioonid ning toob korterelamute majandamisse põhimõttelised muutused, mille teeb korterelamute majandamine läbipaistvamaks ning nende majandamisest puudutatud isikute õigused ja kohustused selgemaks.

Andry Krass

Eesti omanike keskliidu juhatuse liige

Kindlasti kõige tunnetatavam uue seadusega kaasnev mõju on seniste paralleelregulatsioonide (korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus) mõju lõppemine, milles orienteerumine on korteriomanikele olnud ebamõistlikult keeruline.

Teiseks muudab KrtS korteriomanike õiguste ja kohustuste piiritlust, sätestades need korteriomandi koosseisus oleva maatüki (kinnisasja) piiriga.

Muutusega kaob näiteks võimalus moodustada kahel naaberkorterelamul ühist korteriühistut, kuid annab samas korteriomanikule õiguse keelduda kulude kandmisest, mis tema kinnisasjaga seotud ei ole.

Kolmandaks paneb KrtS kaas­omandi eseme majandmisega seotud suhtluse toimima korteriühistu kaudu, mille loomise tagab kõikides korterelamutes riik, kusjuures kõik varasemad korteriomanike korterelamu majandamiseks sõlmitud lepingud lähevad korteriühistule üle automaatselt.

Alates 1. jaanuarist 2018 suureneb ka korteriühistu ja tema juhtorganite vastutus. Korterelamute korrashoiu kõrval hakkab korteriühistu kandma vastutust küsimustes, mille puhul näeb seadus ette korteriomanike solidaarvastutuse, näiteks korterelamuga seotud kolmandate isikute kindlustusnõuete puhul.

Lisaks tuleb korteriühistu vastutuse puhul silmas pidada, et seadusandja on võtnud korteriühistult pankrotivõime, mis sunnib korteriühistut leidma igale õigustatud kahjunõudele katteallika, vastasel korral läheb probleemi lahendamine kohtu kätte.

Järgmisel aastal suureneb oluliselt ka korteriühistu teavituskohustus, mis väljendub nii korteriomanikule teabe andmise kohustuse sätestamises kui ka avalikkuse teavitamises oma laenukohustuse suurusest.

Viimaseks on korteriühistu juhatus kohustatud juhul, kui laenu suurus ületab korteriühistu ühe aasta majandamiskulusid. Samuti peab suur osa praegustest korteriühistutest oma nime muutma, sest edaspidi peab korteriühistu nimest aru saama, millise kinnisasja majandamise eest ta vastutab.

Kehtivaid juhtimispõhimõtteid reformib KrtS valitseja instituudi kaudu. KrtSi mõistes on valitsejaks korterelamute majandamise kompetentsi omav juriidilisest isikust ettevõtja, keda korteriomanikud saavad valida korteriühistu juhiks füüsilisest isikust juhatuse liikme asemel.

Valitseja instituudi eesmärk on võimaldada kaasata korteriühistu juhtimisse kompetentsust ja jagada majandamisega kaasnevat vastutust.

Väiksematele, kuni kümne korteriga korterelamutele näeb KrtS ette terve hulk erisusi, mida korteriomanikel on vastavalt olukorrale võimalik rakendada.

Näiteks on neil võimalik pidada kassapõhist raamatupidamist, sõlmida korterite kaupa otselepinguid vee-ettevõtjate või soojusenergia müüjaga juhul, kui korteri tarbijapaigaldise ühendamine võrguga on võimalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja/või kaugkütteseaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu.

Viimati nimetatud lahendus on tehniliselt võimalik ridaelamutes, aga ka paarismajades asuvate korteriomandite puhul.

KrtSi jõustumisega seoses nõustavad korteriomanikke omanike keskliit ja korteriühistute liit, kes korraldavad käesoleva aasta vältel üle-eestilisi teabepäevi, nõustavad korteriomanikke telefoni ja e-posti teel.

Samuti korraldavad liidud KrtSi tutvustava otsepostituskampaania, mis jõuab ka Paide korteriomanike postkastidesse.

Küsimuste tekkimisel või nõustamise soovi korral olete oodatud.

Pane tähele

• Kui korterelamus on kuni 10 korteri­omandit või kuuluvad kõik korteriomandid ühele isikule, siis ei pea juhatust valima ja registrit teavitama – korteriomanikud esindavad ühistut sel juhul ühiselt või ühele omanikule tehtud volikirja alusel.

• Selgita välja, kas sinu korterelamus on korteriühistu asutatud. Kui korteriühistut asutatud ei ole, siis mõtle juba praegu sellele, kes võiks olla sobiv isik korteriühistut juhtima.

• Korteriühistu juhatuse liikmed ei pea omama kinnisvarahalduri või korteriühistu juhi kutsetunnistust. Tunnistus peab olema üksnes isikul, kelle on määranud ametisse juriidilisest isikust valitseja.

• Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja korteriühistu põhikirja sätete vastuolu korral tuleb juhinduda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse regulatsioonist.

• Korterelamutes, kus korteriühistut asutatud ei ole, lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused korteriühistule üle automaatselt. Tundke juba praegu huvi oma korterelamu finantsolukorra (remondifond, kaaskorteriomanike võlgnevused jms) vastu.

• Kõiki korteriühistuga seotud dokumente või teateid saab korteriühistute registrile esitada ettevõtjaportaali (ettevotjaportaal.rik.ee) või notari kaudu.

• Üks korteriühistu ei või hallata mitme kinnistu korteriomandeid. Praegused mitme kinnistu ülesed korteriühistud jagunevad mitmeks ühistuks, kui 31. detsembriks 2016 ei olnud võetud üldkoosolekul vastu teistsugust otsust.

• Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei puuduta omanikke, kelle omand on kaasomandis mõtteliste osadena (näiteks igal omanikul on 1/4) ja elamutes, mille omanik on hooneühistu.

Tagasi üles