Vastukaja: «Pärl keset põldu»

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

10. juuni Järva Teatajas ilmunud artiklis «Pärl keset põldu» kirjeldatakse Valgma küla kui idüllilist maakohta, kuhu ei kostu isegi maanteemüra. Pügatud hekid, korras majad – kõik see vastab tõele. Kuid neis majades elavad inimesed, kellest eakamad soovivad nautida rahulikku vanaduspõlve, paljud on kolinud siia, et pageda kärarikka linna- ja korterielu eest. Antud artiklist jääb mulje, et see kõik on justkui vabaõhumuuseum, mida kaugetele külalistele nüüd vaatamiseks ja nautimiseks välja pakutakse.

On kiiduväärt, et noored inimesed on ettevõtlikud ja soovivad midagi ära teha. Kuid seda ei saa ega tohi teha naabrite privaatsuse arvelt. Tundub, et Hindreku peomaja peremees ja perenaine, Margo ja Tuuli Klementa, on rääkinud naabritele ja ka klientidele pooltõdesid või jätnud hoopis midagi rääkimata. Meie arust ei piisa oma plaanide naabritele tutvustamisel neid fakti ette seadmisest: nüüdsest sõltub teie isiklik elu ja elukorraldus peomaja ürituste graafikust!

Inimestele tutvustatud esialgne versioon pulmamajast, kui pererahva suursündmust puudutavast isiklikust projektist, on ootamatult muutunud suurejooneliste tulevikuplaanidega äriks. Kuna Valgma küla ei ole tüüpiline hajaasustusega eesti küla, vaid ridaküla, kus elumajad paiknevad üksteise kõrval, ei pruugi peomajas toimuv otseselt häirida küla kaugemates otstes elavaid inimesi. Küll aga lähinaabreid, kelle kaugus kärarikkast peomelust jääb mõnesaja meetri kaugusele või lähemalegi.

Meie ettekujutus maaelust on, et saame ise vabalt valida, millega oma nädalavahetusi sisustame. Mis iganes see ka ei oleks, naabritega arvestamine on alati esmatähtis. Nüüd oleme ise sattunud osalisteks ettevõtete suvepäevadel (mida reklaamitakse kodulehel kui seminare), mille läbiviimisel kasutatakse vabas õhus võimendustehnikat ja ruuporit saja meetri kaugusel meie koduõuest. Kui «seminari» raames nauditakse idanaabrite poppmuusikat koos kaasalaulmise ja kisaga varajaste hommikutundideni, jäävad paratamatult meile «kingituseks» vaid magamata ööd ja tühjad õlletopsid aiaväravas.

On veel palju muudki häirivat. Alustades tihedast ja kaootilisest autoliiklusest kuni väikelapsi ja koduloomi hirmutava kesköise ilutulestikuni. Arvame, et meie kodud ei ole eksponaadid, mida hordide kaupa väravast pildistatakse ja arvustatakse. See rikub meie privaatsust. Kurb perspektiiv oleks seegi, kui Hindreku peomajas oma elu tähtsündmusi tähistada soovivad inimesed põrkuks väljareklaamitud idülli asemel hoopis kohalike elanike ebasõbralikkusega.

Paraku, vaadates Hindreku peomaja suveürituste graafikut, on meile jäänud vaid mõned üksikud rahulikud nädalavahetused. Sündmustest ja pidudest, mis külastajate jaoks on ainukordsed ja kordumatud, on meie jaoks saamas kärarikas ja häiriv rutiin.

Kuid me ei kavatse loobuda võitlemast kodurahu ja valitud elustiili eest.

Kuue lähinaabri nimel, Kadri Mandri

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles