Krapsakas samm, pikem elu

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siret Kotka-Repinski
Siret Kotka-Repinski Foto: Wikipedia.org

Aktiivselt elatud aastad hoiavad hinge noore ja pühivad peast masendusmõtteid, mis on igapäevaelus kerged tulema.

Siret Kotka-Repinski

Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees

Viimase aja moodne märksõna on «aktiivne vananemine», mida igaüks mõistab isemoodi.

Vananeda vastavalt soovile

Aktiivse vananemise laiem eesmärk on kujundada vananemist toetav keskkond ja parandada vanemate inimeste igapäevast elukvaliteeti.

Ideaalis peaksid vanemaealised tundma, et neid on ühiskonda kaasatud, nad on oodatud ühiskonnas kaasa rääkima ja neil on võimalus õppida, hobidega tegeleda ning töötada, kui nad ise seda vaid soovivad.

Tegelikus elus kohtame tihti veel käega löövat suhtumist, seda nii erinevate ühiskonnaliikmete kui ka vanemaealiste endi seas.

Mõeldaksegi, et ah, mis nüüd mina, kuid sellega lastakse liiga kergelt käest tegevusi, mis hoiaksid vaimu erksa ja keha trimmis.

Pensionile minek annab inimestele palju vaba aega, millest pea alati on enne seda puudus olnud. Lõpuks ometi peaks olema aega elada iseendale, kuid vaid iga neljas pensionär leiab endale mõne aktiivse tegevuse väljaspool kodu.

Õppimine, jõukohane töö ja muu aktiivne tegevus vanemas eas arendab vaimseid võimeid ning aitab säilitada kontrollitunnet elu üle. Neil, kel on tahtmist kaasa rääkida ühiskondlikus elus, soovitan tulla poliitikasse ja rääkida kaasa teemadel, mis teile kõige rohkem muret teevad.

Eestis üleüldiselt napib eakatele mõeldud klubisid ja tegevusi. Selles suhtes sõltub palju omakorda omavalitsusest ja kogukonnast, kes eakat ümbritsevad.

Kui kogukond on aktiivne ja soodustab ühistegevusi, on lihtsam teistega kaasa minna. Kui suhtumine on leige või koguni tõrjuv, sõltub inimese aktiivsus eelkõige temast endast.

Aktiivsus annab elujõu

Vananemine ei alga loomulikult kuupäevast, millal keegi pensionile jääb. Bioloogiliselt vananeb inimene terve elu, mille jooksul tal on võimalus elada võimalikult tervislikult ja loota pikale elueale või harrastada ebatervislikku eluviisi ja tegeleda hilisemas elus nende tagajärgedega.

Äärmiselt tähtis on, et meil oleks tervist toetav töökeskkond, mis toetaks inimeste hoiakut järgida tervislikku eluviisi ja soodustaks seda igal sammul, mitte ei töötaks sellele vastu.

Riik ei saa inimese eest kõike ära teha, kuid mida enam pöörab ühiskond tähelepanu tervislikule eluviisile, seda enam on lootust, et inimesed elavad keskmiselt kauem ja vajavad vanemas eas vähem arstiabi.

Tervena panustavad inimesed omakorda rohkem riiki ja ühiskonda.

Hea meel on, et eestlaste eluiga pikeneb: naiste keskmine oodatav eluiga ulatub 82 ja meestel 73 aastani. Mehed võiksid muidugi olla naistele kauem seltsiks, kuid üldiselt on eluea pikenemine märk sellest, et elu meie riigis läheb paremaks ja et liigume arenenud riikide suunas.

Suurt muret seevastu teeb inimeste tervelt elatud aastate vähenemine, mis näitab, et pikem elujoon saavutatakse suuresti arstiabi ja ravimite tõhususe paranemisele.

Poliitikauuringute firma Praxise andmetel vähenes aastatel 2009–2016 tervelt elatud eluiga Eesti meestel 1,4 ja naistel koguni kolm aastat – vastavalt 53,6 ja 56 eluaastani.

Üks on selge: mida aktiivsemad on eakad, seda rohkem saavad nad oma tegevustest tagasi elu- ja mõttejõudu. Eestimaa vajab terveid ja tublisid eakaid, kes vahel lausa kreeni kiskuvat ühiskonda oma elutarkusega rikastaksid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles