Söögikohta tasub teha käidavasse kohta

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ajaloohuviga pealinna mees ostis ühte külla koorejaama, kuid vanavarakohviku avas teises, rohkem käidavas kohas, sest eluaeg linnas elanuna tahab ta katsetada maal hakkamasaamist.

«Täna (esmaspäeval – toim) võtan ma teid siin vanavarakohvikus vastu, naeratus näol, olen täis optimismi, kuid ega ma tea, mis saab aasta-kahe pärast,» ütleb Tallinnast  koos naise Kajaga Järvamaal tegutsema asunud Ott Rubel. «Kui minu toimetamine ka siis ennast majanduslikult ära ei tasu, võib juhtuda, et see Järva-Jaani Piibe maantee äärne koht seisab jälle tühjalt. Kauem ma peale maksta ei suuda.»

Ajaloo hõnguga maakoha, aastaid töötanud koorejaama, ostsid  kuuendat aastat abielus olevad Ott Rubel ja Kaja Valgma Kalitsa külla.  Viis aastat selles toimetanud, sai mõlemale selgeks, et kuskilt peab ka igapäevaraha tulema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles