Üle 150 Eesti omavalituse osales Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud info– ja koolitussündmustel, mille eesmärk oli valmistada KOVid paremini ette kasutama riigi tuge noorte huviharidusele ja –tegevusele.
Omavalitsused valmistuvad kasutama riigi täiendavat tuge huviharidusele ja –tegevusele
27. juuni 2017, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu toetab riik omavalitsusi 6 ja alates järgmisest aastast 15 miljoni euroga, et muuta huvihariduses ja –tegevuses osalemine noortele senisest kättesaadavamaks ja mitmekülgsemaks. Toetuse kasutamiseks tuleb igal vallal ja linnal kaardistada noorsootöö hetkeolukord ning koostada pikaajaline plaan, kuidas täiendavat toetust maksimaalse tõhususega kasutada.
Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) suunajuhi Kaire Soometsa sõnul andsid koolitused osalejatele tõuke tegutsema hakata ja mõistmise, et hetkeolukorrast võimalikult selge pildi loomine on investeering, mis tagab paremad tulemused nii täna kui tulevikus.
“Huvitegevuses ja –hariduses osalemine on noore arengu jaoks ülitähtis,” ütles Soomets. “Riigi täiendava toetusega parandame ja võrdsustame noorte võimalusi oluliselt, ENTK annab kogemuse ja oskusteabe abil parimad tööriistad selle saavutamiseks. Mul on väga hea meel, et omavalitsused mõistavad üha selgemini noorsootöö sisu ja rolli ning on valmis noorte nimel pingutama. Infopäevadel nägime seda valmisolekut väga selgelt.”
Põltsamaal (60 osalejat), Tallinnas (77), Otepääl (78), Jõhvis (67), Pärnus (65) ja Haapsalus (25) toimunud infopäevadel osales ühtekokku 372 inimest 152 Eesti omavalitsusest. Nad said põhjaliku ülevaate sellest, kuidas toimib toetussüsteemi reguleeriv seadusandlus, milline on varasem kogemus omavalitsuste koostööst noorsootöö arendamisel ning kuidas toetuse saamiseks vajalikku tegevuskava koostada.
“Omavalitsuste esindajad läksid infopäevadelt koju suurema selgusega selle kohta, mida täiendava toetusega saab noorte jaoks muuta ning mida kohalik omavalitsus selleks tegema peab,” lisas Soomets. “Koolitustele järgnevatel päevadel said meie spetsialistid väga sisukaid ja detailseid küsimusi. Kõik omavalitsused mõistsid, et tegelikult ei pea tegema ju midagi võimatut või senisest erinevat, vaid lihtsalt planeerima ja analüüsima tegevusi tavapärasest erineval ajal ja vaatama noorsootöö valdkonda huvihariduse– ja tegevuse fookusega.”
Soomets toonitas, et väga oluline on pöörata tähelepanu info levikule omavalitsuses, et kaardistatavale pildile saaksid kõik organisatsioonid, kes noortele huvihariduses– ja tegevuses võimalusi loovad.
Omavalitsused peavad toetuse kasutamise kava Eesti Noorsootöö Keskusele esitama 1. septembriks. Peagi tekib ENTK kodulehele võimalus jälgida, millised omavalitsused seda juba teinud on. ENTK jätkab ka suveperioodil KOVide nõustamist ja toetamist, et pakkuda omavalitsustele vajalikku tuge.
Kogu toetuse mahust 95% läheb omavalitsustele, et suurendada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses igas Eesti piirkonnas. Selle eesmärk on vähendada erinevusi valdade ja linnade võimaluste vahel pakkuda noortele huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalusi. Toetussüsteem suurendab tasuta noorsootöö kättesaadavust, mis tähendab, et majanduslikel põhjustel huviharidusest ja huvitegevusest kõrvalejäänud noorte arv väheneb.
Huvihariduses ja huvitegevuses osalemine on vajalik igale noorele, andes teadmisi ja oskusi, toetades loovust, ettevõtlikku ja omaalgatuslikku eluhoiakut ning aidates seeläbi vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist. Selleks, et igale noorele oleks kättesaadav just temale sobiv huvitegevuse ja/või huvihariduse vorm, soovitame omavalitsustel toetusüsteemi kasutamise planeerimisse kaasata kõiki partnereid, kes piirkonnas noortele võimalusi loovad.
2017. a riigieelarveseaduses on huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ette nähtud 6 miljonit eurot ning riigi eelarvestrateegias 2017–2020 alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus vähemalt 7–19–aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Toetussüsteemi aluseks olev noorsootööseaduse, erakooliseaduse ja huvikooliseaduse muutmise seadus jõustub 1. juulil 2017.