Tööturule jõudmisel või haridustee jätkamiseks on tuge saanud ligi 3200 noort

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa büroo
Töötukassa büroo Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Juuli alguse seisuga on tööturule jõudmiseks või haridustee jätkamiseks saanud Noorte Tugilast abi ja nõu 3168 noort. Sellest arvust omakorda 713 noorel on programmi lõpust möödunud juba kuus kuud ning 60% neist on kas tänaseks tööl või hariduses tagasi.

 

Paari kuu pärast, kui algab uus kooliaasta, peaks Noorte Tugila programmi raames abi saavate noorte hulk veelgi suurenema.

Kui algul püstitati eesmärk või ootus, et vähemalt 40% programmis osalenutest ja väljunutest oleks edukad ehk noorte elus toimuks programmis osalemise tulemusel positiivne muutus, siis nüüd on põhjust rõõmustamiseks küllaga. Juba praegu on programmist „väljunud“ noortest positiivne tulemus 60 protsendil ja sisenejatest 16 protsendil.

Noorte aitamiseks ja programmi toimimiseks on vajalik mõista põhjusi, miks on üldse jäädud tööturult või koolist eemale, millist nõu või tuge noored vajavad ning samuti leida partnerid, kellel on lisaks Noorte Tugila spetsialistide toele võimalust noori aidata.

Noorte Tugila kohaliku tasandi teenuse sisujuht Kerli Kõiv rõhutab, et Noorte Tugilas toimib täna usalduslik ja toetav kontakt tuhandete noortega, kes ei õpi ega tööta. „Noorsootöötajate praktika on toonud välja erinevaid tõkkeid, mis pärsivad noorte sujuvat töö- või kooliellu

 naasmist. Paljudest takistustest ülesaamiseks on vajadus täiendava toe ja teenuste järele. Olgu selleks isiklik tugiisik, sujuv transpordiühendus, psühholoogiteenus vms. Kohalikul tasandil pole kahjuks aga kõik vajalikud teenused täna veel kättesaadavad.“

Noorte Tugila juht Heidi Paabort märgib, et aina enam on näha Tugila teenuse mõju noort ümbritsevale võrgustikule. „Kui võrrelda spetsialistide arvamust täna ja vaid 6 kuud tagasi, siis nüüd ei osata enam ette kujutada, et noort saab toetada ilma heade partneriteta. Iga osapool on kaardistanud oma võimalused, sh tugevused – ja täidab selles võrgustikus just seda rolli,“ selgitab Heidi Paabort noorte tööturule aitamise süsteemi toimimist.

Tähtis on ka rõhutada, et enim positiivseid muutusi on toonud eri piirkondades teadlikum noorsootöö võimaluste märkamine noore toetamisel, võrgustikutöö, samuti on tulemustele kaasa aidanud see, et noored, kes ei õpi ega tööta, on enam kogukonnas nähtaval ja see teema on üha enam nii riigi kui ka kohaliku tasandi otsustajate laual. See tähendab, et noori on märgatud ja ka ühiskondlikul tasemel on lõpuks tunnistatud, et töölt ja koolist eemale jäämine on Eesti jaoks suur probleem. Heidi Paaborti sõnul seda probleemi programmi algul ehk vaid 1,5 aastat tagasi veel iga omavalitsus ei tunnistanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles