Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Laagrilised pistsid pintslisse 900 pätsi saia, 700 pätsi leiba ning 280 kg kartulit

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Pildil on leib. | FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Skautide suurlaagri kaheksa päeva täis seiklusi sai laupäeva keskpäevaks lõputseremooniaga kokku tõmmatud.  „See laager tegi sõpruse ja rahvusteülese skautlusega Eesti suve kuumemaks,“ ütles laagris olnud Iisraeli esindusüksuse juht Ido Cohen. „Praegune Eesti suvi oma jahedate  ja valgete öödega oli oluliselt soojema kliimaga harjunud Iisraeli skautidele omamoodi elamuseks ja kokkuvõtteks jäävad Iisraelist kohale tulnud skaudid meenutama seda laagrit kui ühte oma seni erilisemat skaudielamust,“ lisas suurlaagri juht Valdik Kask.

Suurlaager tõi Järvamaale Tagametsa kokku 522 osalejat ja laagri korraldamises osales 148 vabatahtlikku.  Laagrit külastas nädala jooksul 235 külalist ja lisaks Eesti skautidele ja Eesti gaidide esindusüksusele oli osalejaid Ameerika Ühendriikidest, Iisraelist, Kanadast, Leedust, Lätist,  Rootsist, Soomest, Tšehhist ja Valgevenest.

Suurlaagrit külastanud President Kersti Kaljulaiu sõnul on noorteühingud ja skautlus kindlasti üks hea näide keskkonnast, kus õpetatakse noori ise kujundama keskkonda enda ümber, tegemaks selle heaks midagi ära. Vabariigi president tõstis oma sissekandes suurlaagri külalisteraamatusse esile skautide  isetehatahtmist ja äratehatahtmist.

Seekordse suurlaagri nimi oli Seiklusratas, rõhutades skaudiprogrammi lahutamatut osa - noore enda huvidest ja valikutest lähtuvat seikluslikku õppimist. Noortel oli laagripäevade jooksul võimalik valida 120 erineva tegevuse vahel, millest ühe ekstreemsema, 260-meetrise ZIP-line, mis jääb Tagametsa laagrialale kasutamiseks ka edaspidi, rajamiseks kulus 300 kg trossi kogupikkuses 280 meetrit. Tegu on ühe Eesti pikima analoogse atraktsiooniga.

Suurlaagri infrastruktuuri rajamiseks tehtud töömahu iseloomustamiseks saab välja tuua näiteks seda, et laagri  joogiveega varustamiseks rajati enam kui 300-meetrine ajutine veetrass ning veeti 300 meetrit ajutisi elektriliine. Maitsvad söögikorrad valmisid igapäevaselt kümnes erinevas välikatlas, kokku söödi ära muuhulgas 900 pätsi saia, 700 pätsi leiba ning 280 kg kartulit. Laagrilinnakusse püstitati 300 ruutmeetrit üldkasutatavat telgipinda, et tegevus saaks toimuda iga ilmaga. Laagri saunaahi küdes laagri jooksul kokku 104 tundi, et tagada laagrilistele pesemisvõimalused.

Suurlaagri peamiseks eesmärgiks oli tuua noored looduse keskele ja  julgustada neid tegema koostööd ning ise valikuid tehes end läbi seiklusliku võtme mitmekülgselt arendama. Tegevused olid laagris jaotatud 5 erinevasse teemapäeva. Laager algas ohutuspäevaga, kus mängulises ja turvalises keskkonnas õpiti, kuidas käituda tulekahju, inimese kadumise või muu õnnetuse korral. Esmaspäevasel arvamusfestivalil toimusid lisaks Vabariigi Presidendi osalusel toimunud kärajate koosolekule noorteühingute vajalikkuse osas veel väitluskoolitused, mõtlemismängud ja avalik koosolek, et toetada noorte julgust avaldada arvamust neid puudutavates küsimustes. Sellele järgneval tervisepäeval toimusid tervist ja energiat andvad tegevused – näiteks savi- ja naeruteraapia, jooga. Kolmapäevase heateopäevaga sai iga osaleja anda oma panuse end ümbritseva keskkonna parandamiseks ja heateona valmisid ka tarvikud kodutute loomade varjupaikadele. Noorte füüsiliseks proovilepanekuks oli neljapäevasel seikluspäeval üles seatud kõrgseiklusrada. Ekstreemtegevustes abistasid ka Briti sõdurid, osa Eestis olevast NATO pataljonist, kes tutvustasid skautidele oma varustust ja aitasid läbi viia laagri ekstreempäeva tegevusi. Reede ehk laagri viimane päev oli pühendatud loodustegevustele, et õpetada noortele,  kuidas näiteks looduses olevate samblike abil hinnata meie keskkonna puhtust, kuidas ehitada savist ja muudest looduslikest materjalidest maju ja kuidas erinevate meetoditega puhastada vett.

„Moodsad tehnoloogilised lahendused kombineerituna traditsioonilistest skautlikest metsatarkustest ja- oskustest, hea koostöö laagri korraldamisel  ning rõõmus ja teotahteline rahvusvaheline skautide kogukond Tagametsas  andsid kokku ühe seiklusliku ja õnnestunud laagrinädala,“ ütles peaskaut Kristjan Pomm.

Suurlaagri suurimad toetajad olid haridus- ja teadusministeerium, hasartmängumaksu nõukogu, Eesti Ameerika fond.

Eesti skautide ühing on osa enam kui 40 miljonit skauti üle kogu maailma liitvast noorteliikumisest, mille eesmärk on läbi põneva tegevuse anda noortele võimalus enesearenguks ja toetada noorte sirgumist aktiivseteks kogukonna liikmeteks.

Tagasi üles