Tuge vajavate õpilaste heaks uuendatakse õppekorraldust

Silja Vilbu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui riik toetab, võib kool panna tööle kasvatusraskustega õpilaste ja tasandusklassi. Järva–Jaani gümnaasiumis on mõlemad, tulemustega on rahul nii õpilased kui ka õpetaja Õile Kalme.
Kui riik toetab, võib kool panna tööle kasvatusraskustega õpilaste ja tasandusklassi. Järva–Jaani gümnaasiumis on mõlemad, tulemustega on rahul nii õpilased kui ka õpetaja Õile Kalme. Foto: Andrus Eesmaa

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on toetada senisest paremini hariduslike erivajadusega õpilasi.

Muudatused võimaldavad sõltumata kooli tüübist ja omandivormist pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele sobivat tuge.

„Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt – see peab olema kohe kättesaadav. Senine diagnoosipõhine süsteem ning eriklasside jaotus ei ole võimaldanud paindlikku ja kaasavat õppekorraldust,“ ütles minister Mailis Reps.  Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust.

Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse kooliväliseid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialiste.

Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte õpilaste täituvuse piirmääraga eriklassi liik.

Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest.  Kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele kavandatakse suuremat tuge vajavatele õpilastele senisest mahukamat – enam kui 20 miljonit – haridus- ja tegevuskulude toetust. See hõlmab ka toetust tugiteenustele.

Eelnõu loomisesse on kaasatud kõik peamised huvigrupid ning spetsialistide liidud. Aprillist juunini toimunud eelnõu aruteludel osalesid Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühendus, Eesti Koolipsühholoogide Ühendus, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Lastekaitse Liit, SA Innove, Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Tallinna Haridusamet, Rahandusministeerium.

Lisainfo ministeeriumi veebilehel. 

Copy
Tagasi üles