Miks lähevad noored linnakooli gümnaasiumisse?

Silja Vilbu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikesest Järva-Jaani gümnaasiumist pärit Airi Pahval uues koolis kohanemisraskusi polnud.
Väikesest Järva-Jaani gümnaasiumist pärit Airi Pahval uues koolis kohanemisraskusi polnud. Foto: Erakogu

Ajal, mil väiksemad koolid õpilastest tühjaks jooksevad, on iga õppur arvel. Ometi ei taha paljud noored pärast põhikooli kodulähedasse gümnaasiumisse jääda ja otsustavad sageli hoopis mõne kaugema linnakooli kasuks. Järva Teataja vestles kolme noorega, kes läksid gümnaasiumiharidust omandama mõnda suuremasse linna.

Airi Pahva (17) õppis varem Järva-Jaani gümnaasiumis, kuid läks pärast põhikooli lõppu hoopis Viljandi gümnaasiumisse. Airi tõdeb, et ei tea isegi päris täpselt, miks ta kodu lähedal asuvale gümnaasiumile linnakooli eelistas. Siiski tunnistab neiu, et on sisimas alati suuremast koolist ja linnamelust unistanud ning lõpuks saigi see otsustavaks.

Põhikooli ajal mõlkus Airi mõtetes kaks kooli: Tartu Tamme gümnaasium ja Viljandi gümnaasium, kuna mõlemas oli olemas õppesuund, mis Airit huvitas. «Kuidagi juhtus aga nii, et magasin Tartusse katsete tegemise aja maha ning üle jäi proovida Viljandisse. Käisin katsetel ära ja lootsin väga, et saan sisse. Kui olin tulemused teada saanud, olin kindel, et lähen Viljandisse ega jää Järva-Jaani.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles