Valgehobusemägi areneb suureks suvekeskuseks

Pole liialdus öelda, et maist oktoobrini astub Valgehobusemäel tegutsev suusa- ja puhkekeskus suuri samme talispordimekast suviseks tegevuskeskuseks saamise suunas.

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse teise etapi arendus- ja ehitustööd tähendavad, et alates mai algusest annab keskuses tooni erinev rasketehnika, seal asjatavad ringi ehitusfirmade töömehed ja kõike seda püüab ohjata keskuse juhataja Kalju Kertsmik.

Kirjutagem geograafiaõpikud ümber

Tegu on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist toetust saanud projektiga. 2008. aastal valminud Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse arendamise II etappi toetati 1,2 miljoni euroga. Albu valla omaosalus on 200 000 eurot.

«Teise etapi tööde vajalikkuse tingisid kitsaskohad, mis tulid keskuse seniste tegutsemis­aastate jooksul välja,» selgitas üürikeseks puhkepausiks istet võtnud Kertsmik. «Teine eesmärk on keskuse suviste sportimis- ja ajaveetmisvõimaluste edasiarendamine.»

Talvel kuulutati välja riigihanked. Praeguseks on nendega ühel pool ja ehitustöödega hakati pihta juba mai alguses.

Senise 2,5 kuuga on valminud 900 meetrit pikk ja neli meetrit lai, suuresti olemasolevat maastikureljeefi kopeeriv ning ümber keskuse looklev rullsuusarada.

Rullsuusarada ning selle kõrval olev korvpalli- ja tenniseväljak said möödunud laupäeval peale asfaltkatte ning esimesed soovijad on rajal saanud juba kiiremaid ringe teha. Rannavolle alusväljak on valmis, järgmisel nädalal peaksid kohale jõudma postid. Tennise- ja korvpalliväljakule põhikatte panekuks on Kertsmiku ütlust mööda vaja aga vähemalt nelja kuiva päeva.

Suuremad pinnasetööd on lõppenud ka Valgehobusemäel. Lumelaua- ja mäesuusanõlv tehti laiemaks ning sellele lisati kõvasti reljeefsust. Tööd on olnud sedavõrd mastaapsed, et Kertsmiku meelest tuleks, öeldud küll naljaga pooleks, geograafiaõpikud ümber kirjutada. Näiteks on pinnasetööde tõttu muutunud Valgehobusemäe kõrgus. Nii pole Valgehobusemägi enam 106,9, vaid juba 108,9 meetri kõrgune. Nagu kasvas rullsuusaraja ehitamisest üle jäänud pinnase tõttu mäe kõrgus, on ka laskumisnõlv nüüd oma 30 meetrit pikem.

«Endise lumerõngaraja asemele valmis Eesti esimene statsionaarne lumelauakrossirada. Uus lumerõngarada, mille alus on tänaseks valmis, kolib aga mäe teise serva,» avaldas Kertsmik. «Mäele pannakse ka uus valgustus. Vaatetorni valgustus on valmis, helisüsteem vajab veel paigaldamist. Läbi selle saab võistluste ajal nii vajalikku teavet edastada kui ka talvepäeval mäele sobilikku taustamuusikat esitada.»

Uude asukohta liigutati ka mäe all olev suusasild. Vanas asukohas oleks see jäänud ette lumelauakrossirajale. Paika on saanud ka tõstukioperaatorile talviseks ajaks mõeldud soojak. Endise lumerõngaraja puusillast sai aga kunstlume tootmiseks mõeldud sillake, mille kallal asjatasid teisipäeval keskuse arendusjuht Šurat Pulatov ja spordiinstruktor Kristofer Kallas. Küll oli vaja midagi saagida, küll ATVga ehitusmaterjali juurde tuua.

Sealsamas autoparkla ja järve vahel on ka eelmisel reedel valminud laste mänguväljak.

Varasema kahe kunstlumekahuri asemel on keskusel neid nüüd kolm ning täiustatakse ka kunstlume tootmise süsteemi. Nii viiakse lumetootmiseks vajalik vee- ja elektritrass tormikindluse tõstmiseks osaliselt maa alla. Elektri olemasolu tagamiseks on keskusel nüüd aga diislikütusega töötav suur elektrigeneraator.

Suurem kahurite arv tähendab, et külmade ilmade saabudes saab toota kunstlund ühel ajal nii mäele kui ka suusaradadele. Elektrigeneraator aga kindlustab, et kõige aktiivsematel talvepäevadel saabuv elektrikatkestus, nagu neid ikka on juhtunud, ei halva enam keskuse igapäevatööd.

Ettevalmistusi on alustatud ka Lehtmetsa ristist keskusesse viiva suure tee mustkatte alla saamiseks. Need tööd peaksid saama tehtud augustis-septembris. «Hanked on läbi viidud ka suvise tuubiraja ning tuubi ja mäetõstuki ostmiseks. Need pannakse paika septembris-oktoobris, kusjuures tuubilift hakkab teenindama nii suvist kui ka talvist tuubirada,» kirjeldas Kertsmik.

Mõtteid jagub ka tulevikuks

Ta lootis, et 1. oktoobriks on neil kõik uuendustööd tehtud, valmis ja unustatud. «Kui kirglikult tööd murda, saab kõik ka valmis,» oli ta kindel. «Nende tööde tulemusel kujuneb Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskusest üks Põhja-Eesti ägedamaid keskusi, seda nii talvel kui ka suvel.»

Kertsmik tunnistas, et projekti üks eesmärke oli ka kogu Kõrvemaa külastatavuse kasvatamine. «Kui meie võõrustame suuri võistlusi, siis toob see kliente ka teistele samas piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele.»

Pikemas visioonis võiks Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses Kertsmiku meelest olla veel lasketiir, et korraldada laskesuusatamise võistlusi. «Põhja-Eestis praegu sellist võimalust pole ja tegelikult poleks see ka väga suur investeering,» arutles ta. «Vajalikud suusarajad on meil olemas, kuid arvestama peab sellega, et koos lasketiiruga tuleks ehitada ka trahviring.»

Veel peaks mõtlema majutuskohtade arvu kasvatamise peale, kuid Kertsmik lohutas end asjaoluga, et ümbruskonnas on majutuskohti siiski piisavalt ning nende arv üha kasvab. «Millalgi võib tulla arutlusele keskusehoone laiendamine. Talveperioodil kipub kohvik kitsaks jääma. Eks peab mõtlema...» jättis ta otsad lahtiseks.

Eelmise aasta augusti lõpus kirjutas Järva Teataja, et piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi esimeses taotlusvoorus toetati nelja Järvamaa maakondlikku tegevuskavasse kantud projekti, mis pälvisid kokku toetust 3,4 miljonit eurot. Nendeks olid Albu vallavalitsuse Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse II etapi projekt, Järva-Jaani tuletõrjeseltsi «Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskus», Paide linnavalitsuse «Paide linna tööstus- ja tootmisaladele ligipääsuvõimaluste parandamine» ja Türi vallavalitsuse «Türi linna Kaare tänava ja F. R. Kreutzwaldi tänava ning tänavatele Edelaraudtee tööstusala sissesõitude rekonstrueerimine».

Maavanem Alo Aasma tundis toona heameelt selle üle, et aastaid tehtud eeltöö kandis lõpuks vilja ja maakonnas saab edasi minna projektide elluviimisega. «Kõik esimeses voorus rahastuse pälvinud projektid on tugevad ja huvitavad,» lisas ta.

KOMMENTAAR

Alo Lõoke

SA Eesti Terviserajad juhataja

Viimati käisin Valgehobusemäelt läbi mais, ajal, mil alles suure ehitamisega alustati. Praeguseks hetkeks on ikka palju muutunud. Paranenud on nii talvised sportimisvõimalused kui ka suvised tingimused – vaatepilt on võimas.

Valgehobusemäe pluss on pealinna lähedus. Tallinlased tavatsevad sportimas käia Nõmmel ja Pirital, kuid üha enam leiavad nad tee ka Valgehobusemäele, mis on umbes 45–50 minuti autosõidu kaugusel. Sama aeg võib ära kuluda ka linnas ühes liiklusummikust teise sõites. Parem tulla ikka siia, loodusesse. Valgehobusemäe–Aegviidu–Nelijärve–Kõrvemaa piirkonna eelis on ka see, et rajad on omavahel ühenduses.

Igasugune liikumisharrastus on üha populaarsem. Valgehobusemägi käib oma pakutavate teenustega kindlalt ajaga kaasas. Siit leiab tegevust kogu perele, alates kettagolfist, lõpetades ekstreemsema rattakrossirajaga. Nüüd on siia tehtud ka pere kõige pisematele mõeldud mänguväljak.