Endine riigikogu aseesimees liitub Suur-Järvamaa valimisliiduga

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Käärma
Ants Käärma Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Mitu korda nii riigikogusse kui Ambla ka vallavolikokku valitud ning 20. Augusti klubisse kuuluv Ants Käärma on otsustanud liituda Suur-Järvamaa valimisliiduga, et aidata kaasa maakonnasuuruse omavalitsuse tekkele. 

«Olin endale juba otsustanud valimistel kandideerimistele joone alla tõmmata, kuid haldusreformi tulemused Järvamaal ei andnud hingele rahu ega jätnud võimalust kõrvaltvaatajaks jääda, mistõttu otsustasingi Suur-Järvamaa valimisliiduga ühineda," selgitas Käärma. "Näen, et haldusreformis oleksime suutnud Järvamaal parema lahenduse saavutada, ning mulle meeldib Suur-Järvamaa valimisliidu mõte. Selle asemel et sellise keskpärase lahendusega leppida, tuleks praegu püüda kiiresti vigade parandus teha ning luua Järvamaale omavalitsus, mis oleks tugev ning ka loogilise ülesehitusega.»

Käärma sõnas, et ka talle inimesed öelnud, et nad kahtlevad, kas suudame ühiselt Järvamaal ühe omavalitsuse luua, kas Järvamaa poliitikud suudavad ikka nii palju kokku leppida. "Mitte et Järvamaa ühendamist üheks omavalitsuseks saaks sisuliselt võrrelda Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aasta augustis, kuid toona tundus see mõte paljudele samuti teostamatu, ent kuna see tahe oli meie rahvas olemas ja paljud meist sellesse siiski uskusid, siis sai see ometi teoks," arutles Käärma. "Nii nagu toona olid inimesed valmis appi minema Toompead kaitsma, nii tunnen ka mina täna, et see idee väärib ka minu panust ning pühendumist.»
Suur-Järvamaa valimisliidu asutaja maavanem Alo Aasma sõnul on  Ants Käärma kogemused suureks abiks valimisliidu eesmärgi saavutamisel. «Eks üks põhjus, miks haldusreform meil nõnda nigelalt välja kukkus, oli see, et riik oli reform  kehvasti ette valmistanud ning tuli kiirkorras läbi viia, ent palju jäi ka meie endi kogemuste taha," lausus ta.

Kui Türi piirkonna liitumine  2005. aastal välja jätta, siis kogemusi liitumisest ja sellega kaasneva suurema pildi nägemise oskusest ja avanevatest võimalustest Aasma sõnul Järvamaal polnud. "Olid ainult valusad mälestused, kui Lehtse vald Lääne-Virumaale otsustas minna. Ses suhtes on Ants Käärma kogemused ning hoopis laiem vaatenurk asjadele väga suureks abiks ja suureks toeks valimisliidu eesmärgi saavutamisele,» lisas Aasma.
Ants Käärma on lõpetanud Eesti põllumajanduse akadeemia ning töötanud pikka aega Aravete majandi peaagronoomina.

Käärma on kuulunud kolme riigikogu koosseisu, olnud riigikogu I aseesimees ning kuulunud ka ülemnõukogu koosseisu, kes 20. augustil 1991. aastal Eesti iseseisvuse taastas.

Ants Käärmale on omistatud Riigivapi II ning V klassi teenetemärk ning Järvamaa vapimärk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles