Unistus Paidest kui õmblusteta kodanikulinnast

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaspar Tammist
Kaspar Tammist Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Viimasel arvamusfestivalil üks enim tähelepanu pälvinud teemasid oli õmblusteta ühiskond, mis president Kersti Kaljulaidi ütlust mööda pole mitte raha, vaid õigete asjade küsimus.

Kaspar Tammist

kodanikuühenduste nõustaja

Leian, et minu kodulinnal Paidel on kõik eeldused saada hästi toimivaks kodanikulinnaks – õmblusteta linnaks, kui soovite. See võiks olla paik, kus kõik, kel on võimalust ja soovi, saavad kogukonna arengus kaasa lüüa, kus üksteist märgatakse ja kus viga nähes mitte ei laideta, vaid aidatakse.

Meil on juba üksjagu nii praeguseid kui ka endiseid linlasi, kes mõtlevad aktiivselt kaasa, kuidas võiks Paides olla elu korraldatud nii, et kõigil on siin hea elada.

Linnapea Siret Pihelga algatus mõttekodades teemasid vaagida on kahtlemata hea näide elanike kaasamisest. Sealsed arutelud on olnud sisukad ja põnevad. Aasta jooksul toimunud ettevõtlus-, kultuuri-, spordi- ja linnaruumi mõttekodadest on koorunud nutikaid ideid, mis väärivad elluviimist.

Kõige eredam näide on ilmselt tänavune linnaruumi eksperiment kuu enne arvamusfestivali. Mõttekojad jäägu, sest see on ka koht, kus omavahel tuttavaks saada ja mõttekaaslasi leida.

Ent lisaksin siia veel ühe mõõtme. Mitmes Eesti linnas on juba käivitunud kaasav eelarve. Ma ei näe ühtki takistust, miks ei võiks seda teha ka Paides.

Olen veendunud, et meie linna elanikel on häid mõtteid, kuhu ühist raha suunata – olgu see tükike linnaruumist, lasteaedadest-koolidest või hoopis mõni äge kodanikualgatus.

Kaasava eelarve laiem eesmärk on linna rahakoti ja allasutuste eelarve läbipaistvus. Viise, kuidas seda korraldada, on mitu.

Näiteks koguda kogukonna ettepanekud raha kasutuseks ja panna need hääletusele. Nii on toimitud Tartus ja Viljandis. See on selge märk sellest, et kohalik omavalitsus hoolib oma inimestest ja usaldab neid.

Lisaks kaasavale eelarvele pean oluliseks jätkata Paides tegutsevate kodanikuühenduste toetamist, et ükski hea mõte või tegu ei jääks täitmata.

Meil on aktiivseid vabakondlikke ühendusi juba praegu palju, lisaks ligikaudu 350 korteriühistut. Sel moel tegutsevaid ühendusi võiks julgustada ka paremale koostööle.

Miks ei võiks kaks korteriühistut panna seljad kokku ja rajada majade vahele kahe maja lastele mänguväljaku? Kõik on võimalik, kui on tahtmist ja aktiivseid eestvedajaid. Nii nagu linnaeelarve puhul, on ka kodanikuühenduste rahastuse juures oluline selle selgus.

Samuti toetuse taotlemise lihtsus, milleks loome spetsiaalse veebiplatvormi. Lisaks materiaalsele abile väärivad vabasektori ettevõtmised esiletõstmist ja tunnustust. Just niisuguse tegutsemisega sünnib tugevam kodanikuühiskond.

Võimekate vabaühenduste kätte võiks usaldada ka osa kohaliku omavalituse ülesannetest, näiteks erihoolekande või noortetegevused.

Tihti on neil paremad võimalused pääseda rahale ligi, samuti on seal oskusi, teadmisi ja kogemusi, mida võiks kogukonna hüvanguks aktiivsemalt rakendada.

Esmalt tuleb aga kaardistada valdkonnad ja töömahud, mida oleks võimalik delegeerida maakonnas tegutsevatele vabaühendustele.

Pean silmas seda, et linn ei suuna teenuseid otse oma allasutustele, mis oleks võib-olla küll kõige lihtsam, aga mitte alati kõige tulemuslikum võimalus, vaid otsib koostööpartnereid sotsiaalsete ettevõtete ja vabaühenduste seast.

Minu viieaastane töö Järvamaa arenduskeskuse mittetulundusühingute nõustajana kinnitab, et maakonnas on tublisid ühinguid, kes on valmis praegusest märksa rohkem kohaliku omavalitsuse töösse panustama.

Tugev, selge visiooniga sotsiaalne ettevõte, milleks klassikaline MTÜ tavaliselt on, võib osutuda ka atraktiivseks tööandjaks, näiteks Süda-Eesti sotsiaalkeskus või MTÜ Equilibre. Selliste ettevõtete tekkeks on Paides hea pinnas.

Paide linna ja laiemalt Järvamaa käekäik on minu südameasi, sellepärast ei ole ma siitkandist kunagi päriselt ära läinudki. Jätkan tegutsemist selle nimel, et siin oleks ühtviisi hea elada nii noorel perel kui ka eakal inimesel. Meie väike armas turvaline linn on väljast juba ilus. Olgu suvel arvamusfestivali ajal, kui Paidest saab mõneks päevaks tõeline Eesti oaas, või siis talvel, kui linn on tuledesäras ja lapsed kelgumäel lustivad.

Kui me aga omavahel rohkem räägime ja üheskoos kitsaskohti lahendame, võiks linn olla ilusam ja tugevam ka seest. Selline on minu unistuste Paide.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles