Hoidke oma koerad rihma otsas

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jalutan sageli oma väikse koeraga Paides Lembitu pargis ja mööda kergliiklusteed Sillaotsa poole. Oma suureks imestuseks olen sageli kohanud lahtiselt ringi jooksvaid suuri koeri, kelle omanikud kusagil eemal neile järele longivad.

Ma küll ei karda koeri, kuid olen olnud nii suure kui ka väikse koera omanik ja tean väga hästi, et teatud olukordades lihtsalt ei saa oma neljajalgseid sõpru usaldada.

Omanik võib ju väita, et tema koer kuulab sõna ja allub käsklustele, kuid teist koera, jooksvat last, jalgratturit või rulluisutajat nähes ei pruugi see siiski alati nii olla.

Siinkohal tahan panna kõikide koeraomanike südamele pidada kinni koerapidamise reeglitest, mis minu teada ei luba koeri rihmata jalutada. Kui koer on mõnda last hammustanud või rivaalina tundunud teist koera purenud, on juba hilja, rihm näpus, kohale joosta.

Mõistan täiesti koeraomanike soovi anda oma sõbrale veidi liikumisvabadust, kuid siis tuleb ta viia metsa või põllu äärde,  kus ei liigu teisi inimesi ega loomi. Ilmselgelt pole avalik park ega kergliiklustee need kohad, kus käia koeri vabalt jooksutamas.

Koerasõber T. S.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles