Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Linn ühineb rahaliselt heas seisus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Paide linnapea Siret Pihelgase aastalõpuvastuvõtt raekojas | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Nii nagu igal perel on oma eelarve, sissetulek ja rahakott, nii on ka Paide linnal või ükskõik millisel teisel omavalitsusel ja asutusel. Raha on täpselt nii palju, kui palju on sissetulekuid.

Siret Pihelgas

Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond

Kui raha on vähe, tuleb majandada ratsionaalselt ja kokkuhoidlikult. Linnal on olnud päris keerulisi aegu, piltlikult öeldes pole sageli olnud vorstigi leiva peale panna, kui mõtleme mõne aasta taguse üleilmse majanduslanguse peale.

Kuigi endiselt ei saa me lubada endale kõike korraga, on hea majandamisega linna finantsnäitajad tublisti paranenud ja võlakoormus oluliselt vähenenud.

Viimaste aastatega on linn kosunud, oleme saanud suuremaid plaane ette võtta ja kriitilisemaid valupunkte kõrvaldada. Paari aasta jooksul oleme näiteks parandanud kaks väga hullus seisus katust – Lai 33-l ja ujulal sel suvel. Samuti oleme saanud algust teha kõige kriitilisemas seisus olevate tänavate remondiga, alustades Pärnu tänavast.

On hea, et jutud suurest Paide võlakoormusest on vaibunud ning pole ka ühinevatel väikevaldadel vaja karta linna võlgade tasumise tonti.

Viie aastaga on linna võlakoormus vähenenud 106 protsendilt tänavu 56 protsendile. Rahaline seis on paranenud ka tulumaksu suurema laekumise tõttu, ka mullune elanikekampaania on sellesse tubli panuse andnud.

Parem finantsseis ei tähenda omavalitsusele rikkust, vaid võimalusi kasutada raha rohkem suurprojektide omaosaluse katteks või teha mõni väiksem investeering.

Võlakoormuse vähenemisega on investeeringud suurenenud aasta-aastalt. Kui 2015. a oli nende kogumaht 815 000 eurot ning 2016. a 713 000, siis tänavu ligi 2,3 miljonit eurot.

See raha pole loomulikult tulnud ainult linna rahakotist, vaid heal tööga oleme suutnud ampsata suure suutäie Euroopa Liidu jagatavatest toetustest.

Head näited on Reopallu viiv kergliiklustee jupp, mis valmis juba eelmisel sügisel, ning linna tööstuspiirkondade kaks tänavat, mis kohe-kohe korda saavad.

Pärnu tänava sõidu- ja kõnnitee remondi seevastu maksime kinni nii-öelda omast taskust. See on olnud meie üks olulisimaid prioriteete ja ka üks suuremaid investeeringuid.

Eelmise aasta lõpus otsustasime, et kuigi me sellele peatänavale rahatuge ei saanud, viime plaani siiski ellu, sest seda edasi lükata enam ei anna.

Järgmisel aastal on plaanis teeremonte jätkata. Olgu siin nimetatud Mündi tee ja Raudtee tänav ning kauaoodatud Tallinna tänava ja kõnnitee ümberehitus koos sademeveesüsteemi väljaehitusega.

See teema vajaks eraldi lahtirääkimist, aga põhieesmärk on päästa ja säästa sealseid vanu puumaju, mis on aastakümneid äganud liigvee käes, sest sõidutee on nii palju kõrgem.

Kui kergliiklusteedega oleme jõudnud nii kaugele, et peagi on võimalik liikuda ümber linna – tänavu lisandub tee koostöös maanteeametiga ning järgmisel aastal tuleb see ka Mündi teele.

2018. aastal saame lubada ka viimaste kilomeetrite kruusakattega teede tolmuvabaks muutmist. Sel aastal saime tolmuvabaks ligi 4 kilomeetrit, järgmisse aastasse jääb veel 3,8 kilomeetrit.

Elukeskkonnas oleme pööramas suuremat tähelepanu haljastusele ja inimsõbralikumale linnaruumile. Näiteks Lembitu park on saanud uued pingid, teed ning eelmisel aastal mänguväljaku ja purskkaevu.

Osa töid jääb uude eelarveperioodi. Eks linnaväljaku ruumieksperimentki ja Pärdi muusikaaia rajamine on olnud osa sellest eesmärgist.

Parem rahaline seis võimaldas meil ka näiteks lõpuks ometi vabastada lastevanemad koolitoidu omaosaluse maksmisest ja leidsime raha lasteaia kohatasu soodustuse võimaldamiseks.

Lisaks eespool mainitud kavandatud investeeringutele on soove ja unistusi nii palju, et nende täitumiseks läheks vaja veel kaks miljonit eurot lisaraha ja need peavad seepärast jääma tulevikku.

Järgmisest aastast jätkame kolmekesi koos. Ühineva omavalitsuse eelarve prognoositav maht on üle 16 miljoni euro ning netovõlakoormus 48 protsenti.

Meie koostöölepingus on märgitud, et aastani 2021 kulub investeeringuteks 17,2 miljonit eurot, mis sisaldab töid tänavavalgustusest maapiirkondades uue põhikoolihoone ehituseni linnas.

Olen veendunud, et Paide linn stardib ühineva omavalitsusena tugevalt positsioonilt.

Tagasi üles