Need vanad armastuskirjad

Merit Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

On väheusutav, et tänapäeval keegi vastassoole oma ülevate tunnete kirjeldamiseks sahtlist roosa lõhnastatud kirjapaberi võtab ja sellele tindist tilkuva sulega ilukirjas sõnumeid veab. Ehk siiski? Armastuskiri selle sõna otseses mõttes on kaduv kunst, õnneks veel leidub neid, kes seda elus hoiavad.

Pole tarvis roosat lõhnastatud paberit ega tindist tilkuvat sulepead, ega isegi romantilisi luuleridu, et tänapäeval oma sümpaatiale   tunnetest märku anda. Facebooki saadetud naeratavast emotikonist või südamest on küllalt ja kõik on selge.

Noorem põlvkond ilmselt ka ei mõistaks, miks peaks vaeva nägema käsitsi kirjutamise, postitamise ja vastuse ootamisega. Selleks on Facebooki Messenger, Snapchat, Instagram. Toksid nutitelefoni ekraanil või arvutis paar rõõmsama näoga emotikoni ja saadad ära, vastu saad südame. Lihtne!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles